Kaasus: „Armas Kodupaik“

Getlin Veber
Tallinna 21. Kool
Juhendaja: Erki Fels

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel


Kohus:
Tartu Maakohus
Kohtunik:
Getlin Veber
Otsuse tegemise aeg ja koht:
10.11.2023, Tallinn
Haldusasi
Siiri kaebus tühistada Kulbi valla korraldus sundvalduse seadmiseks ning metsamaa sundvõõrandamiseks
Menetlusosalised:
Kaebaja - Siiri
Vastustaja - Kulbi vald

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Siiri kaebus osaliselt. Tühistada Kulbi valla otsus metsamaa sundvõõrandamiseks. Tühistada sundvalduse seadmine tee osale, mis viib looduslikule niidule.
  2. Mõista Siiri kasuks välja menetluskulud.

ASJAOLUD

  1. Siirile kuulub kinnistu Harjumaal Kulbi vallas Sõrve külas. Kinnistu osaks on ka maja juurest läbi kulgev kruusatee ja kinnistut ümbritsev metsatukk.
  2. Kulbi vald on andnud korralduse Rohukõrre teele kogu ulatuses sundvalduse seadmises. Korraldus on antud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel ning selle põhjenduste kohaselt on sundvalduse seadmine vajalik, et tagada Siirile kuuluva eratee avalik kasutamine. Rohukõrre tee on ainus, mida mööda Mereranna küla elanikud koju pääsevad. Kompensatsiooniks on vald määranud Siirile ühekordse hüvitise 25 000 eurot. Lisaks võtab vald enda kanda Rohukõrre tee hooldustööd.
  3. Vald on andnud ka korralduse Siirile kuuluv metsamaa sundvõõrandada, et rajada kuus elektrituulikut. Vallal puuduvad vabad kinnistud ja Siirile kuuluv maa-ala asub tuulele avatud piirkonnas. Kompensatsiooniks on vald nõus hüvitama 10 000 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. Siiri (kaebaja) esitab kohtusse kaebuse nõuetega tühistada Kulbi valla (vastustaja) korraldus sundvalduse seadmiseks ning korraldus metsamaa sundvõõrandamiseks. Kaebaja pole keelanud külaelanikel teed kasutada. Vastustaja pole põhjendanud, miks seati sundvaldus tee osale, mis viib loodusliku niiduni ega seondu üldse juurdepääsuga naaberkülla. Metsamaa osaline sundvõõrandamine pole samuti õiguspärane, sest korraldus on ebaproportsionaalne ning vald ei ole sundvõõrandamist hoolikalt kaalunud. Samuti on hüvitis liiga väike, sest selle sisse ei ole arvestatud raieküpse metsa väärtust.
  2. Vastustaja palub kaebus rahuldamata jätta. Ilma sundvaldust seadmata puudub kindlus, et Siiri lubab ka edaspidi Mereranna elanikel teed kasutada. Hüvitis on proportsionaalne. Sundvalduse seadmine kogu Rohukõrre tee pikkuses on põhjendatud sellega, et vallal võib kunagi tulevikus olla vajadus pääseda niidule. Metsamaa sundvõõrandamine on vajalik, sest energiakriisi valguses ning rohepöörde eesmärgil peab vald suurendama taastuvenergia osakaalu. Siiri elutingimused väidetavalt sundvõõrandamise tõttu ei halvene. Vallal avaneb aga võimalus müüa elektrit ning suurendada tulusid, mille arvelt panustada vallaelanike heaolusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

(I) Rohukõrre teele sundvalduse seadmine

  1. Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus omandit vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Riik ei tohi ilma mõjuva põhjuseta sekkuda isiku omandiõigusesse mis tahes negatiivsel viisil.
  2. Kindlasti on kaebaja omandis olevale teele sundvalduse seadmine isikule piirang, s.t negatiivne avaliku võimu sekkumine. Sundvaldus tähendab, et kinnisasi omandatakse üldistes huvides kohese ja õiglase hüvitise eest. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises kitsendusega, mille tõttu väheneb omaniku õiguslik võim asja üle. Seega ei saa kaebaja enam pärast sundvalduse seadmist kasutada teed samamoodi, nagu tal oli see võimalik enne. Samuti riivab Rohukõrre teele sundvalduse seadmine Siiri põhiõigusi, sh õigust eraelu puutumatusele (PS § 26), omandiõigust (PS § 32) ning kodu puutumatust (PS § 33). Kohus leiab, et sundvalduse seadmiseks peab vastustaja oma soovi põhjendama hoolikalt ja oluliste kaalutlustega.
  3. Omandiõigus ei ole demokraatlikus siiski riigis absoluutne. See õigus võib olla kitsendatud muu hulgas avalike huvide kaitsmise eesmärgil. Ka KAHOS § 4 järgi on õigus seada erateele sundvaldus selle avalikuks kasutamiseks.
  4. Ehkki kaebajal on õigus omandit vabalt kasutada, tuleb tal samas arvestada ka teiste isikute õiguspäraste huvidega (PS § 19 lause 2). Praegusel juhul on teisteks isikuteks Mereranna küla elanikud, keda kaebaja õigus omandit vabalt kasutada võib riivata väga raskelt. Kui näiteks kaebaja otsustab tulevikus tee sulgeda, siis rikub see valla elanike õigusi: õigus kodu puutumatusele (PS § 33) ja õigus liikumisvabadusele (PS § 34). Asjaolu, et kaebaja hetkel teele juurdepääsu tagab, ei ole määrava tähtsusega, sest kaebaja seiskoht tee kasutamise kohta võib väga kiiresti muutuda. Vastustaja ülesandeks on oma elanike heaolu kaitse, mistõttu on õigustatud, et vastustaja tagab kaitse ka ennetavalt.
  5. Põhiõiguste kokkupõrke korral tuleb kohtul hinnata, kumb õigus on hetkel rohkem ohus. PS § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Kohus hindab, et praegu tuleb kaitsta rohkem just avalikku huvi. Ühelt poolt on avaliku huvi riive raskem, võrreldes piirangutega, mida peab taluma omanik. Teisalt, kaebaja õigused ei saa sundvalduse seadmisega liigselt riivatud, ei piira kaebaja tegutsemist ning võtab kaebajalt tee hooldamise kohustuse. Mõnes mõttes on sundvaldus seega kaebajale suisa soodne.
  6. Rohukõrre tee sundvaldusse seadmine on põhjendatud siiski ainult osaliselt, s.t tee osale, mis tagab Mereranna küla elanikele ligipääsu kodudesse. Kohtu arvates ei ole aga põhjendatud sundvalduse seadmine Rohukõrre tee osale, mis viib looduslikule niidule, sest põhiõiguse riived peavad olema seaduslikud (PS § 11) ja põhjendatud. Vastustaja põhjendused ei viita aga olulisele avalikule huvile, vaid vastupidi, näitavad, et vastustaja soovib sundvaldust seda väga vähekaalukal ajendil.
  7. PS § 32 ütleb, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel õiglase ja kohese hüvituse eest. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt võib samuti kinnisasja omandada ainult õiglase tasu eest. PS § 32 ütleb ka, et igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada hüvitise suurus. Seega, kui kaebaja ei ole nõus kahjutasu suurusega, võib ta nõuda suuremat kompensatsiooni. Küll aga on tegemist teega, mida kaebaja ei saa ärilistel eesmärkidel kasutada ning maa sihtotstarve säilib. Kaebaja õigus teed kasutada ei vähene. Kaebaja kulud, seevastu, aastas vähenevad, kuna kaebaja ei pea enam ise teed hooldama. Hüvitis on proportsionaalne õiguste riivega.
  8. Kokkuvõttes, sundvalduse seadmine Rohukõrre teele Mereranna küla juurdepääsu säilitamiseks on põhjendatud. Sundvalduse seadmine tee osale, mis viib looduslikule niidule, ei ole piisavalt põhjendatud.

(II) Siiri metsamaa sundvõõrandamine

  1. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud (PS § 32). Nagu eelnevalt selgitatud, pole omandiõigus demokraatlikus riigis absoluutne. Omandiõigust võib kitsendada avalike huvide kaitsmise eesmärgil. KASVS § 3 p 2 järgi on sundvõõrandamine lubatud, kui see on vajalik energia tootmiseks.
  2. Kuigi sundvõõrandamine on osaliselt õigustatud, sest see on seotud avalike huvidega (PS § 32) ja järgib põhiseaduse aluspõhimõtteid nagu keskkonnakaitse (PS § 53), ühiskonna heaolu ja loodusvarade säästlik kasutamine (PS § 5), ei kaalu see välja kaebaja õiguste riivet. Lisaks omandi kaotamisele, vaate rikkumisele, metsa kadumisele ja mürareostuse tekitamisele, rikutakse ka kaebaja kodu puutumatust (PS § 33).
  3. Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu energia tootmine. Tegu on erasektori ülesandega. Tegelikkuses peaks omavalitus täitma ise rohepöörde eesmärke, mitte asetama seda koormust elanike õlgadele. Hetkel toimub rohepöörde läbiviimine kaebaja õiguste arvelt. Kohus otsustab, et tuulikute rajamise eesmärgil ei ole vastustajal õigust tungida eramaale ja riivata kaebaja põhiõigusi nii intensiivselt.