Tsiviilõiguse kaasus „Pääs olümpiamängudele“

Lene Terese Künnapu
Kohila Gümnaasium

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja hagi.
2. Mõista välja solidaarselt varaline ja mittevaraline kahju.
3. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

ASJAOLUD

1. Sportlane Mirjam (hageja), kes on terve oma elu pürginud, et jõuda olümpiamängudele. Vigastuse tõttu polnud Mirjamil hooaja alguses toimunud võistlustel võimalik osaleda, et täita oma olümpianormi või parandada kohta maailma edetabelis. Mirjami viimane võimalus osaleda olümpiamängudel Pariisis oli osaleda Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel Tallinna Kadrioru staadionil. Sportlast toetas ka üks Eesti suuremaid toidutööstusi. Mirjam sõlmis nendega lepingu, kus maksti talle meistrivõistluste valmistumiseks 10 000 eurot. Lepingu järgi pidi Mirjam saama veel 50 000 eurot ettevõttelt, kui sportlane täidab olümpianormi ja pääseb Pariisi olümpiale. Kliimaaktivistid Marko ja Oliver (kostjad) otsustasid teha plakati, millel on kiri „Peatage põlevkivi kaevandamine Eestis“. Nad otsustasid jooksu ajal panna plakat finišijoonele, et see oleks kõigile näha. Mirjam, kes oli lähedal, et täita olümpianorm, arvas et tegu on finišilindiga, millest peab läbi jooksma. Kahjuks oli plakat liiga tugevast materjalist ning seetõttu sportlane koperdas ja lõpetas jooksu aeglasemalt kui oli arvatud. Mirjamist küll sai Eesti meister, aga olümpianormi täitmisest jäi 0,1 sekundit puudu. Mirjam jäi ilma olümpia kohast ja 50 000 eurost. Kliimaaktivistid ja võistluse korraldaja arvavad, et nemad ei teinud midagi valesti.
2. Hageja nõuab kohtus kostjate tekitatud kahju eest varalist hüvitist suurusega 50 000 eurot ja nõuab hüvitist mittevaralise kahju eest, mille suurus jätta kohtus määrata.

MENETLUSOSADE SEISUKOHAD

1. Hageja leiab, et kostjad peavad hüvitama talle lepingus oleva rahasumma, mida hageja kostjate tõttu ei saanud. Seetõttu on hagejal õigus saada hüvitist moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest (PS § 25).
2. Kostjad (Oliver ja Marko) arvavad, et nemad pole teinud midagi valesti ega pea maksma rahalist hüvitist, sest igaühel on õigus vabalt levitada oma arvamust või ideed plakatiga (PS § 45). Vaid rohkem tegid head, sest põlevkivi on tähtis loodusvara, mis on vähenemas.
3. Kostja (võistluse korraldaja) leiab, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid seda tegid aktivistid.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kahju hüvitamise nõuded on põhjendatud. PS § 25 kohaselt on igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Lähtudes sellest paragrahvist Mirjam väärib rahalist hüvitist, sest kliimaaktivistide ja meistrivõistluste korraldajate tõttu jäi sportlane ilma suurest kogusest rahast, mis oli talle lepingus lubatud ja ei saanud kohta olümpiamängudel. Võistluse korraldajad, sest ei olnud nõus Mirjami jooksu aega parandama ja ei suutnud sellist konflikti ennetada ega peatada. Aktivistide tegevuse ja spordivõistluse häirimise tulemusena oli hageja võistluse tulemus alla olümpianormi.
2. Olemas on piisavad tõendid, kus on näha Mirjami ja ettevõtte vahel sõlmitud lepingut. Selles oli esimene maksesumma 10 000 eurot ja ülejäänu 50 000 eurot pidi sportlane saama olümpianormi täitmisega. Kostjate tõttu jäi olümpanorm täitmata ja Mirjam jäi ilma 50 000 eurost.
3. Kohtule esitatud tõendid näitavad, et ilma aktivistide tegevuseta oleks olnud tulemus piisav. Meistrivõistluste korraldajad ei näidanud üles piisavalt hoolsust võistluste läbiviimisel ja selle turvalisuses. Seetõttu sai võimalikuks võistluste häirimine aktivistide poolt, kes ronisid jooksurajale ja panid sinna sildi. Võistlus ei olnud turvaline ja kaitstud ning seetõttu sai häirida võistlust aktivistid. Seepärast tuleb kostjatel hüvitada hagi hagejale.
4. Kliima aktivistide tegevus riivas Mirjami õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Võistluse häirimise tulemusena segati spordivõistlusi ning sellepärast tekkis ajaline kaotus ja sooritus võttis oodatust kauem aega. Aktivistid lähevad ja sildistavad finišijoonele plakati, mille panemisel polnud mingit luba ega nõusolekut. Seda tehes hiilisid aktivistid mööda turvatöötajaid ja viibisid alal, kus polnud neil õigust sellel hetkel olla. Kuna häirimise tulemusena oli sporditulemus alla vajaliku arvu, siis kaasnesid sellega negatiivsed rahalised tagajärjed. Sellega riivati sportlase õigust omandile ja varalisele puutumatusele.
5. Võistluse häirimise ja halva sporditulemuse vahel on otsene põhjuslik seos. VÕS § 127 kohaselt tuleb hüvitada hagi, sest hüvitamise eesmärk on taastada olukord, mis eelnes võistluse häirimisele. Juhul, kui võistlust ja hageja osalemist ei oleks häiritud, ei oleks tekkinud olukorda, kus võistluse tulemus oleks allapoole eeldatavat normi, ja selle tulemusena oleks hageja kaotanud varasemalt sõlmitud sponsorlepingust tuleneva summa. Hageja sissetulek vähenes 50 000 euro võrra ning vastavalt VÕS § 131 on hagejal õigus taotleda selle hüvitamist. Vastavalt VÕS § 1045, eelkõige lõike 1 punktide 4 ja 8 kohaselt on kostjad oma tegevusega kahju põhjustamises oma õigusvastase tegevuse ja ka tegevusetuse tõttu vastutavad hagejale kahju tekkimise eest.
6. Sellel põhjusel otsustab rahuldada hagi nõudes 50 000 eurot kostjatelt. Kuna võistluse häirimisega tekitati mittevaralist kahju, mille tõttu mõistab kohus välja ka 5000 eurot mittevaralise kahju eest. Võistluste häirimine ning halvema tulemuse saavutamine tekitas hagejale stressi ja emotsionaalseid üleelamisi. Kuna kostjad oma tegevuse ja tegevusetuse tõttu tekitasid olukorra, kus oli võimalik spordivõistlust häirida ja hageja võistlustulemust negatiivselt mõjutada, tuleb lugeda kostjad vastavalt VÕS § 65 solidaarselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest vastutavaks.
7. Kliimaaktivistide ja võistluste korraldajate vastuväited ei ole põhjendatud. Meelsuse väljendamine ja protestimine ei tohi olla teistele isikutele õigust kahjustav nagu ütleb PS § 45. Võistluste korraldajad peaksid vastutama võistluste korra ja ohutuse eest. Samuti peab tagama, et võistluste ajal ei rikutaks avalikku korda ja ei häiriks mistahes muul viisil. Seega vastutavad juhtunu eest aktivistid, kes häirisid võistlust ja võistluse korraldajad, kes ei kasutanud vajalikke meetodeid, et seda ära hoida.
8. Kohus ei pea andma hinnangut advokaadi tegevusele, sest igaühel on õigus pöörduda kohtusse, et oma õigusi kaitsta. Advokaadi poolt esitatud menetluskulude taotlus 8000 euro suuruses nõudes ei ole põhjendatud ja seetõttu otsustab kohus seda vähendada ja jätta selle summaks 4000 eurot. Menetluskulud mõistetakse välja kostjatelt solidaarselt.
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning varaline ning mittevaraline kahju kostjatelt välja mõista. Kohus ei saa muuta fakte ehk kohus ei saa muuta toimunud võistlust ja võistustulemust. Samas ei ole välistatud, et võiks korraldada uus võistlus, et välja selgitada uus tulemus, et täita olümpianorm.