Kaasus: „Armas Kodupaik“

Grete Kaljurand, Karmen Liiv ja Adelia Susi
Tallinna 21. Kool
Juhendaja: Erki Fels

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Siiri kaebus osaliselt.
2. Tühistada Kulbi valla otsus sundvalduse seadmiseks Rohukõrre teele niidule viiva teeharu osas ja kohustada valda uuesti otsustama sundvalduse eest makstav hüvitis.
3. Tühistada Kulbi valla otsus sundvõõrandada Siirile kuuluv metsatukk 6 elektrituuliku püstitamiseks.
4. Mõista vastutajalt Siiri kasuks välja 2/3 Siiri kantud menetluskuludest.

ASJAOLUD

1. Siiri omab kinnistut, kuhu kuulub tema koduõu, Rohukõrre tee(tee viib niidule ning Mereranna külla) ja metsatukk. Rohukõrre tee on ainuke viis, kuidas Mereranna küla elanikud koju saavad. Siiri saab Kulbi vallalt kirja, mis määrab Rohukõrre tee sundvalduseks. Lisaks on vald andnud korralduse Siiri metsatukk sundvõõrandada, eesmärgiga sinna püstitada 6 elektrituulikut. Vald hüvitaks Siirile Rohukõrre tee eest 25 000 eurot, metsatuka eest 10000 eurot.
2. Kaebuse kohaselt peaks Kulbi vald tühistama korralduse sundvõõrandada metsatukk ja määrata Rohukõrre tee sundvalduseks.
3. Vastutaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vallal ei ole kindlust, kas Siiri lubab külaelanikel kasutada teed piiranguteta ning ta oleks pidanud eeldama, et võidakse määrata sundvaldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Rohukõrre tee sundvalduseks määramine

4. Põhiseaduse § 32. kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja seda õigust võib piirata seaduse alusel avalikes huvides kohese hüvitise eest. Käesoleval juhul esineb avalik huvi tee kasutamiseks ligipääsuna Mereranna külla.
5. Omaniku selgitustest ilmneb ka kahtlus, et tee vajalikus korras hoidmine on talle tõenäoliselt liiga raske, kuigi ta teeb endast parima selleks. Pikaajaline tee korras hoidmine on selle omanikule ilmselt liiga kulukas ja selle tagajärjel võib tee seisukord oluliselt halveneda, vaatamata omaniku püüdlustele. Ka ei suuda ja ei saa ta teed vajalikus ulatuses katta asfaltkattega selle liiga kõrge maksumuse tõttu. See kahjustab teda ennast tee tolmamise tõttu ja võib vihmasel ajal põhjustada tee lagunemise ja seada ohtu külaelanike ainsa läbipääsu.
6. Kitsendusi omandi valdamise osas võib vastavalt põhiseadusele kehtestada seadusega. Võimalus, et kinnisomandi sundvõõrandamiseks ja sellele sundvalduse seadmiseks on sätestatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses.
7. Vastavalt KAHOSe § 39 lg 1 otsustab sundvalduse seadmise isik, kelle pädevuses on eratee avalikuks kasutamiseks määramine ehk käesoleval juhul kohalik omavalitsus (Kulbi vald).
8. Sundvaldus seatakse üldjoontes kinnisasja sundvõõrandamise sätete alusel (KAHOS § 39 lg 2). Sundvõõrandamise menetlus koosneb vastavalt KAHOSele mitmest etapist, mis tuleb läbida ka sundvalduse seadmisel. Kõigepealt tuleb teavitada kinnistu omanikku sundvalduse seadmise menetluse algatamisest (KAHOS § 39 lg 3) ja püüda temaga läbi rääkida tingimused.
9. Sundvalduse seadmine ei ole õigustatud siiski kogu teele. Õigustatud ei ole sundvalduse seadmine niidule viivale teele. Kõigepealt ei ole kuskil öeldud, et see oli ainus tee niidule eeldusel, et niit on üldse avalikult kasutatav koht, mitte eraomandis oleva maa osa.
   
   Vastavalt KAHOSele võib vald seada sundvalduse ainult sellele teele või tee osale, mille osas on olemas avalik huvi. See huvi on selgelt olemas teeosale, mis tagab ligipääsu Mereranna külani. Vallal puudub alus niiduni viiva teeosale sundvalduse seadmiseks, sest vald on ise tunnistanud, et käesoleval hetkel avalikku huvi selle kasutamiseks ei ole ja see võib tekkida alles tulevikus. Sellisel ebamäärasel alusel sundvaldust niidule minevale teele (teeosale) seadus avaliku huvi puudumise tõttu seada ei luba.

II Metsatuka sundvõõrandamine

10. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Käesoleval juhul ei ole usutav, et tuulikute paigaldamine kaebaja kinnistule on eelkõige avalikes huvides. Pigem on see tuuliku omanike erahuvides. Samuti ei saa nii väikese arvu tuulikute paigaldamisega tagada olulist avalikku huvi roheenergia tootmiseks. Arvestada tuleb ka seda, et tuulikute püstitamine rikub looduslikku keskkonda, on ohuks rändlindudele, nende töötamine tekitab elamute läheduses lubamatult suurt müra ja kahjustab elanike tervist. Lisaks rikub see kaunid loodusvaated.
11. Oluline on ka see, et käesoleval juhul ei ole sundvõõrandamise otsustaja ehk Kulbi valla ülesandeks Energia seaduse § 5 lg 2 järgi energia tootmine. Energia tootmise korraldamine on eelkõige riigi ülesanne ning seda teevad reeglina erafirmad. Kohalik omavalitsus ei peaks sellist asja korraldama ja ainuüksi seetõttu ei saa Kulbi vald selle alusel metsa sundvõõrandada. Ka on selgusetu, kelle kasuks metsatukk sundvõõrandatakse- kas valla või tulevase elektritootja erahuvides. Vald võiks sellise tegevusega seotud olla ainult siis, kui muid võimalusi tema territooriumil elektrivarustuse tagamiseks ei leidu.
12. KAHOSe § 2 lg 1 kohaselt sundvõõrandatakse siis, kui enne ei saavutata kokkulepet omanikuga. Siiriga ei räägitud läbi metsatuka sundvõõrandamise menetluse algatamisest ega kuulatud teda ära enne vastava otsuse langetamist. Lisaks ei ole temaga peetud seaduses ettenähtud läbirääkimisi võimaliku metsatuka võõrandamise osas kokkuleppe alusel, seega oleks valla korraldus õigusvastane ka seetõttu, et sundvõõrandamise menetlemise ei ole täidetud seaduse vastavaid nõudeid ja kohustuslikku korda.