Jaagup Viiburg, Aleksander Bryzgalov, Marten Lee
Tallinna 21. Kool
Juhendaja: Erki Fels

RESOLUTSIOON

1. Lähtuvalt KonkS § 4 lg 1 p 1, § 16 p 1 alustada kriminaalmenetlus Styyveni ja Käthlyn-Helyni vastu seoses mitmekordses konkurentsi kahjustavas kokkuleppes osalemisega.
2. Tühistada Kutt-Jyrgeni süüdmõistev otsus ja alustada uut kriminaalmenetlust Kutt-Jyrgeni suhtes seoses asjaolude olulise muutumisega.

ASJAOLUD

3. Styyven ja Käthlyn-Helyn olid konkurendid ja juhtisid mõlemad jõgede süvendamise firmat. Olles suurfirmade juhid, olid nad varem korduvalt kokku leppinud, kes võidab riigihanke. Nad üritasid sõlmida sarnase kokkuleppe ka nüüd, kuid mõlemal osapoolel tekkis kahtlus üksteise suhtes. Selle tulemusena esitasid mõlemad prokuratuurile kuriteoteate. Kell 10.20 esitas kuriteoteate Styyven ja kell 9.46 esitas kuriteoteate Käthlyn-Helyn.
4. Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse vaid Käthlyn-Helyni firma vastu. KäthlynHelyn ei ole kriminaalmenetlusega nõus, sest tema esitas kuriteoteate enne Styyvenit.
5. Kutt-Jyrgen oli abilinnapea ja avalikult tuntud isik. KAPO algatas tema vastu menetluse seoses mõjuvõimuga kauplemisega. Kriminaalmenetluse tulemusel mõisteti ta süüdi ja pidi veetma 2 aastat vangis. Selle käigus kaotas Kutt-Jyrgen oma töö, kodu ja naise. Peale vangist välja saamist tuli välja uus informatsioon. Kohtus tunnistusi andnud inimesed olid andnud valeütluse. Kutt-Jyrgen soovib oma süüasja uuesti läbivaatamist ja 543 000 eurot hüvitist.

PÕHJENDUSED

(I) Kriminaalmenetluse kohustuslikkus ettevõtjate keelatud kokkulepe korral

6. Eesti on vabaturumajandusega riik. See tähendab, et ettevõtjad konkureerivad omavahel. Sellest konkurentsist võidab kogu Eesti avalikkus. Riigihangete kaudu ostab riik endale kaupu ja teenuseid, sh näiteks jõgede süvendamist. Riigihangete mõtteks on luua konkurents nii, et võidaks parim pakkuja. Kui ettevõtjad tohiksid omavahel kokku leppida, kes osaleb riigihankel või kes selle võidab, siis riigihangete protsess kaotaks oma eesmärgi. Siis saaksid teha ettevõtjad lepinguid ja kokkuleppeid ning riik peaks maksma teenuste ja toodete eest palju kõrgemat hinda. Ka konkurents kaoks. Sellepärast on vajalik alustada firmade vastu, kes taolistes kokkulepetes osalavad, kriminaalmenetlust.
7. Kriminaalmenetlus algatati vaid Käthlyn-Helyni suhtes. Styyveni vastu mitte. See tähendab, et karistuse keelatud kokkuleppe ja konkurentsi kahjustamise eest kannaks ainult Käthlyn-Helyn. See aga ei ole aus, sest keelatud kokkulepe juhtide vahel ei olnud ühepoolne. Mõlemad juhid olid kokkuleppega nõus. Kindlasti ei saa ka Käthlyn-Helyni vastast kriminaalmenetlust lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole tähtsust, kes esimesena uurija poole pöördus. See, et osapooled end ise üles annavad, võib olla süüd ja karistust kergendav, aga ei peaks välistama kriminaalmenetlust.
8. Järelikult tuleks kriminaalmenetlus algata nii Käthlyn-Helyni kui ka Styyveni suhtes. Kokkulepe nende vahel oli vabatahtlik ning mõlemad osapooled olid hästi teadlikud oma tegevuse kahjulikest mõjudest konkurentsile. Prokurör on esile toonud, et minevikus õnnestus neil vähemalt 2 korda riigihangetega manipuleerida. Maksimaalse kasumi ja minimaalse riski saavutamiseks astusid nad keelatud kokkuleppesse, loobudes üksteisega võistlemisest. Seda tehes kahjustasid nad nii turul osalevate kui ka mitteosalevate isikute huve, kuna vaba turu põhilisi komponente sai riivatud. Konkurentsiseaduse rikkumiste eest karistamine kaitseb vaba turgu ja ausat konkurentsi. Kuivõrd on konkurentsi rikkumine iseenesest karistav, ei ole tähtsust sellel, kes ennast esimesena üles annab. Nagu eelnevalt märgitud, võiks see olla karistus kergendav asjaolu, kui tegemist on siira sooviga kuritegu vältida. Samas nähtub kahtlustusest, et tegemist on korduva keelatud kokkuleppega. Mõlemad juhid osalesid selles kokkuleppes tegelikult hea meelega ja said sellest kasu. Märkimisväärseks peab kohus, et kokkulepe sooviti sõlmida üksnes omakasu eesmärgil, unustades täiesti, et tegemist on riigihankega ning tuleb arvestada avalikkuse huvi ja teiste konkurentide õigustatud ootust ausale konkurentsile. Praeguses menetlusfaasis ei ole kohtule küll ilmselge, nagu tunneksid osalised süütunnet. Üksteise peale kaebamise eesmärgiks oli lihtsalt riskide minimaliseerimine.
9. Võimalik, et just niisuguse praktika – s.t keelatud kokkulepete kaudu turu jagamise – tõttu on süüdistatavate firmad saanud jõgede süvendamise turu üle kontrolli. Olles kaks suurfirmat, olid nad põhimõtteliselt ainukesed jõgede süvendajad Eestis. Olid muu hulgas nii edukad, et uutel firmadel ei oleks väga suurt võimalust nende vastu seista. Just ebaloomulike monopolide tekke vältimine ongi põhjus, miks tuleb riigivõimul ettevõtjate vaba konkurentsi kaitsta ja taolisi süütegusid menetleda.
10. Lähtudes PS §-st 22 ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega ei saa kohus otsustada praegu isikute süüd. Igaühel on õigus õiglasele kriminaalmenetlusele. Praegusel juhul tuleb samuti kriminaalmenetluse käigus selgitada välja, kas keelatud kokkulepe leidis aset, milline oli isikute tahtlus, millised on raskendavad ja kergendavad asjaolud ning kui isikud on toime pannud kuriteo, milline peab olema karistus. Küll aga ei ole isikul õigust nõuda kriminaalmenetluse algatamata jätmist või algatamist üksnes ühe osalise suhtes. Seda kinnitab ka kriminaalmenetluse seadustik, mille kohaselt on kuriteo ilmnemisel prokuratuuril kohustus korraldada kriminaalmenetlus. (KrMS §6)

(II) Valeütluste andmise tõttu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamine

11. Kutt-Jyrgeni süüdimõistmine tugines tunnistajate ütlustel, mis nüüd on osutunud valeütlusteks. Valeütluste tõttu on Kutt-Jyrgeni suhtes tehtud süüdimõistev otsus, mis on tema elu ära rikkunud: vanglakaristus, elukaaslase ja töökoha kaotamine, vaimsed läbielamised, mainekahju. Süüdimõistmine on toonud Kutt-Jyrgenile nii moraalset kui ka majanduslikku kahju. Sellepärast soovib Kutt-Jyrgen oma kannatuste eest hüvitist ja kohtuasja uuesti ülevaatamist. Kohtu arvates ei ole see taotlus põhjendamatu. 12. Igaühel on õigus õiglasele menetlusele (PS §15). Demokraatlikus vabariigis peab kohtupidamine olema aus ja õiglane. Seda eriti kriminaalasjade menetluses, kus põhiõiguste riive on osaliste suhtes palju intensiivsem. On ju selge, et kuriteo eest määratud karistus, praegusel juhul vangistus, riivab ulatuslikult Kutt-Jyrgeni põhiõigusi. Vanglakaristuse kandmise ajal ei olnud Kutt-Jyrgenil võimalik oma elu korraldada vabalt. Uurimise käigus riivati ka tema eraelu: vaadati läbi telefonisõnumid, otsiti läbi kontor ja maja jne.
12. Seetõttu olukorras, kus menetlus ei ole toimunud ausalt ja õiglaselt, tuleb kaaluda menetluse kordamist. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb taastada ja uuesti KuttJyrgeni kohtuasi läbi vaadata. Isikut saab kuriteos süüdi mõista, kui tema kohta on kogutud piisavalt tõendeid ja teo toimepanemine on seega leidnud tõendamist. Kusjuures peab olema kindel, et isik pani teo toime. Tõendid peavad olema kindlad ja tugevad ning üheselt osutama kurjategijale. Kui aga tõendid ei ole piisavad, siis tuleb isik õigeks mõista. Õigusriigis tuleb lähtuda põhimõttest „kahtluse korral süüdistatava kasuks“, kõik ebakindlad või ebaselged asjaolud tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Uues menetluses ei saa enam tõendina kasutada valeütluste andmises süüdimõistetud tunnistajate ütlusi, kuna nii need ütlused kui tunnistajad ise ei ole enam usaldusväärsed.
13. Kohtuasja uuesti üle vaatamine ja õigeks mõistmine annaks Kutt-Jyrgenile võimaluse oma maine taastada ja uuesti töötada avalikel kohtadel. Ka PS § 17 ütleb, et igaühel on õigus aule ja heale nimele. Seepärast peab ka kohus otsust tehes arvestama põhiõiguste kaitse vajadusega ja leidma vastava lahenduse. Varasem süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada.