Avalehele

 

Geia Rõivas
Juhendaja: Elo Gaver

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 26. juuli 2024. a keeld, mis takistas avaliku koosoleku läbiviimist Tartu Raekoja platsil.
  3. Kohustada PPA-d hindama avaliku koosoleku toimumise võimalusi tingimustega, mis minimeerivad võimalikud ohud.
  4. Oskar tagab osalejatele teavituse koosoleku rahumeelseks läbiviimiseks ning nõustub täitma PPA poolt määratud tingimusi.
  5. Menetluskulud katab osapool, kelle kahjuks otsus tehti.

ASJAOLUD

  1. Oskar soovis korraldada 29. juulil 2024 Tartu Raekoja platsil avaliku koosoleku palestiinlaste toetuseks. Selle jaoks loa saamiseks esitas ta 22. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse.
  2. PPA keelas koosoleku korraldamise korrakaitseseaduse (KorS) § 62 ja § 72 alusel, leides, et see võib ohustada avalikku korda või kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele. PPA põhjendas otsust Tallinnas 2023. aastal toimunud sarnase ürituse kogemusega, kus osalejate poolt kasutatud sõnumid osutusid potentsiaalselt vaenuõhutavaks. Lisaks rõhutas PPA, et Iisraeli ja Palestiina konfliktist tingitud pingeid arvestades võib koosolek Eestis kaasa tuua konflikte. Kuna Oskar ei osanud kinnitada, kes osalevad ja milliseid sõnumeid kasutatakse, ei saa tagada rahumeelse ürituse läbiviimist.
  3. Oskar vaidlustas PPA keeldumise halduskohtus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. Kaebaja seisukoht
    1. PPA keeld rikub tema põhiseaduslikke õigusi; eriti kogunemis- ja sõnavabadust, mis on demokraatliku ühiskonna alustalad. Inimestel peab olema õigus väljendada rahumeelselt oma seisukohti ka poliitiliselt tundlikel teemadel.
    2. Koosoleku fookuses oli palestiinlaste inimõiguste (õigus elule, humanitaarabile ja tulevikule) rahumeelne toetamine.
    3. Keeld on õigusvastane. PPA otsus rikub kaebaja põhiõigusi, kuna otsus tehti piisava aluseta ja on ebaproportsionaalne.
    4. Avalikud koosolekud on demokraatliku ühiskonna alus. Kaebaja esitatud plakatite sõnumid ei sisalda vihkamise ega vägivalla õhutamist, seega puudub alus koosoleku täielikuks keelamiseks.
    5. Kaebajal pole võimalik ette näha, kes koosolekul osalevad ja milliseid sõnumeid nad esitavad, mistõttu ei saa talle vastutust panna võimalike osalejate sõnavõttude eest.
  2. Vastustaja seisukoht
    1. Keeld oli vajalik avaliku korra ja julgeoleku kaitseks. Esines reaalne oht, et koosolek võib häirida avalikku korda ning seada ohtu osalejate ja teiste isikute turvalisuse.
    2. Tallinnas toimus 2023. aastal koosolek, kus kasutati vihkamist ja vägivalda õhutavaid plakateid. Sellised sõnumid põhjustavad ühiskonnas pingeid ning suurendavad vaenulikkust erinevate elanikkonnagruppide vahel. Sarnaseid plakateid võidakse kasutada Tartu koosolekul.
    3. Arvestades Iisraeli ja Palestiina konflikti rahvusvahelist pingestatust, pidas PPA vajalikuks kaitsta inimeste elu ja turvalisust, vältimaks võimalikke rahutusi Eestis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

  1. PPA sekkus Oskari sõna- ja kogunemisvabadusse, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 45 ja 47. Põhiõigused, sealhulgas sõnavabadus ja kogunemisvabadus, on demokraatliku ja vaba ühiskonna keskmes. Eestis hinnatakse sõnavabadust kõrgelt - president Kaljulaid on Riigikogu istungil kandnud riideeset kirjaga „sõna on vaba“, rõhutades selle olulisust riigi väärtustes. Ilmekas näide meie sõnavabadusest on seegi, et erinevalt mitmestki teisest riigist, ei ole meil keelatud holokausti eitamine. Avalikud koosolekud on demokraatlikus ühiskonnas olulised, kuna võimaldavad kodanikel väljendada oma arvamust, osaleda ühiskondlikus arutelus ja mõjusalt mõjutada poliitilisi protsesse. Nende piiramine on lubatud üksnes siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne (PS § 11). PPA keeld peab seega vastama proportsionaalsuse põhimõttele.

    Kohus on seisukohal, et PPA kehtestatud keeld ei ole asjakohane. PPA tugines oma otsuses varasemale juhtumile Tallinnas, kus kasutati koosolekul plakatit sõnumiga „Palestiina olgu vaba jõest mereni,“ mida PPA arvates võidi tõlgendada genotsiidi toetamisena. Kuigi riigil on õigus ja kohustus sõnavabadust äärmistes olukordades piirata, tuleks selliseid meetmeid rakendada üksnes siis, kui ühiskonnas on teatud sõnade ja sümbolite tähendus selgelt ja ühtselt mõistetav. PPA keeld ei ole õigustatud, kuna antud sõnumi tähendus ei ole ühiskonnas üheselt määratletud.

    Väljend „jõest mereni” on kasutusel olnud mõlema konflikti osapoole poolt ja omab seega sõltuvalt kontekstist mitmekülgseid tõlgendusi. Poliitilises plaanis on see fraas täis erinevaid tähendusi ja võib kergesti tekitada pingeid ja erimeelsusi. Seetõttu leiab kohus, et on õigustatud kehtestada avalikule koosolekule tingimused tagamaks rahu ja vältimaks võimalikke konflikte.

    Demokraatlikus ühiskonnas võib loosungite keelamine olla problemaatiline, sest see piirab väljendusvabadust. Näiteks Nakba väljendid meenutavad ajaloolisi sündmusi, mis käsitlevad sunniviisilist ja vägivaldset ümberasustamist, mida paljud peavad oluliseks osaks rahva kollektiivsest mälust ja identiteedist. Selliste lausete keelamine tõstatab küsimusi: kas oleks õiglane piirata ka näiteks märtsi- või juuniküüditamisest rääkimist, sest see meenutab vägivalda ja võib tekitada emotsionaalseid reaktsioone? Nende juhtumite mälestamine aitab ühiskonnal ajaloost õppida ja selliseid vigu vältida, mitte neid unustada.

    Kohus on seisukohal, et põhikoolis tuleb käsitada senisest põhjalikumalt kodanikuvabadusi, õigusi ja kohustusi, sealhulgas sümboleid ja loosungeid, mis võivad eri ühiskonnagruppides kanda erinevaid, sageli sügavalt tundlikke tähendusi. Tänapäeva mitmekultuurilises ja globaliseerunud maailmas on noortel vaja teada levinud loosungeid ja sümboleid, millel võivad olla ajaloost või poliitikast tulenevalt tundlikud tähendused. Selline õpetus aitab noortel mõista nende väljendite mõju ning vältida teadmatust, mis võib viia tahtmatu või eksitava sõnumi levitamiseni. Kohus näeb, et selline haridus aitab kujundada teadlikku ja vastutustundlikku kodanikku, kes arvestab erinevate vaatenurkade ja ühiskondlike hoiakutega

  2. Kohus möönab, et PPA-l on kohustus tagada avalik kord ja julgeolek ning vältida võimalikke rahutusi. Avaliku koosoleku keelamine on siiski põhjendatud vaid juhul, kui esineb reaalne ja vahetu oht avalikule korrale, mida pole võimalik vältida vähem piiravate meetmetega. PPA ei ole kaalunud võimalust saavutada avaliku korra kaitse mõõdukama sekkumisega, näiteks politseinike viibimisega koosolekul või plakatite sisu kontrollimise nõudega. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhiõiguste piiramise vältimatuks eelduseks pidada mõõdukaima võimaliku lahenduse valimist, et mitte liigselt sekkuda isiku õigustesse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-1-10, p 13.1).
  3. PPA, nimetades Palestiina tegevust terrorirünnakuks ja määratledes Hamasi sõdureid konflikti algatajatena, võib tekitada erapooletuse küsimusi, arvestades Iisraeli ja Palestiina konflikti pikaajalist ja keerukat ajalugu. Sellises olukorras peab riigiasutus jääma neutraalseks ning vältima ühe osapoole süüdistamist, kuna kallutatud keelekasutus vähendab usaldust institutsiooni erapooletuse suhtes ja piirab kodanike õigust oma arvamust rahumeelselt väljendada. Koosoleku korraldamise lubatavus ei saa sõltuda sellest, keda PPA peab konflikti algatajaks. Kui keegi tahaks korraldada koosoleku näiteks kurdide või uiguuride omariikluse püüdluste toetamiseks ja nende tagakiusamisele tähelepanu juhtimiseks, siis ei peaks esimene samm seisnema selles, et välja selgitada, keda toetab neis konfliktides PPA. Erapooletu ja tasakaalukas lähenemine on vajalik, et tagada usaldusväärsus ja põhiseaduslike õiguste kaitse; eriti teemadel, mis puudutavad kogunemis- ja sõnavabadust.
  4. Põhiseadusliku õiguse piiramisel tuleb lähtuda korrakaitseseaduse (KorS) §-dest 62 ja 72, mis annavad korrakaitseorganitele õiguse piirata kogunemisvabadust avaliku julgeoleku kaitseks. Samas on Riigikohus rõhutanud, et selline piirang on põhjendatud vaid juhul, kui eesmärk ei ole saavutatav leebemate meetmetega (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-3-13). Näiteks oleks PPA pidanud Oskari tausta kontrollima ja hindama, kas tal on varasemaid rikkumisi, mis võiksid otsust mõjutada. Kohus leiab, et PPA ei ole otsuses piisavalt kaalunud alternatiive, mis võimaldanuks koosoleku rahumeelset läbiviimist, ja seetõttu ei vasta keeld proportsionaalsuse põhimõttele.

  5. PPA peab lubama Oskaril koosoleku korraldamise, kehtestades täiendavaid ohutusnõudeid KorS § 66 lg 1 alusel. Selliste tingimuste hulka peaks kindlasti kuuluma politseinike viibimine koosolekul ning plakatite sõnumite kontrollimine, vältimaks vaenulikke või vägivalda õhutavaid sõnumeid, mis võivad häirida avalikku korda. Samuti võib PPA nõuda Oskarilt kogunemise rahumeelse läbiviimise tagamist, mis on kooskõlas kogunemisseaduse (KoS) § 5 lõikega 2. Koosoleku korraldaja on kohustatud osalejaid informeerima PPA-ga kokkulepitud tingimustest.

    Koosoleku läbiviimise reeglistikus on selgelt kirjas, et avalik koosolek tuleb viivitamatult lõpetada, kui see õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine. Seega leiab kohus, et PPA oleks koosoleku keelamise asemel pidanud Oskarit hoiatama ning selgitama avaliku koosoleku pidamise reegleid.

  6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõike 1 järgi katab menetluskulud pool, kelle kahjuks on kohtuotsus langetatud. Seega jäävad menetluskulud PPA kanda.