Gregor Suleva

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas Jevgeni hagis Otti vastu mittevaralise ja varalise hüvitamiseks

2. Kinnitada Jevgeni ja Otti vahel 25. oktoobril 2024. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1. Kostja tasub hagejale 900 eurot hiljemalt 1. jaanuariks 2025. a hageja arvelduskontole.

2.2. Osapooled ei esita kaasuses esinevate süütegude kohta uusi avaldusi.

3. Kohus tunnistab Kaitseliidu Võrumaa maleva erakorralise töölepingu ülesütlemise tühiseks

4. Hageja saamata tulu hüvitab ja töökoha taastab Kaitseliidu Võrumaa malev kohtuvälistel läbirääkimistel ning vajadusel kaasatakse töövaidluskomisjon.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled kokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

6. Jevgeni (hageja) lennutas 15. augustil 2024 oma õuel mehitamata õhusõidukit, mis kaotas juhitavuse ning sattus Otti (kostja) hoovi, mille käigus lõikasid drooni tiivikud maha hoovis oleva õunapuu oksa. Juhtumit tunnistab Otti elukaaslane Kaie.
7. Emotsionaalses seisundis Ott tungis öösel Jegvgeni hoovi, kus algne eesmärk oli mööbli ümbertõstmine. Ott leidis aiast märkmiku, mille kaanel oli vaenusümbol ,,Z” ning võõrandas selle.
8. Ott levitas kuulujutte, et Jevgeni on Vene luureteenistuse salaagent, mis jõudsid Jevgeni töökohta, mille tõttu otsustas Kaitseliidu Võrumaa malev lõpetada Jevgeniga töölepingu.
9. Otti ja Kaie ees vabandama minnes, leidis Jevgeni oma märkmiku Otti eluruumist, kuhu ta ka ilma loata sissetungis ning märkmiku tagasi võttis. Selle peale kutsus Ott politsei ning sündmuskohale saabus patrullpolitseinik Heidy, kes olukorda ei sekkunud.
10. Jevgeni esitas Tartu Maakohtule Otti vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja saamata tulu hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus eelkõige toonitab asjaolu, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on avaldanud valeandmeid hageja kohta, mille tulemusena kaotas hageja töö. Samuti ei vaielda muude hagisse puutuvate asjaolude üle. Hageja ega kostja ei eita oma õigusrikkumisi. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Pooltel on üksteise vastu rahalised nõuded seoses enda vastu toime pandud õiguste rikkumises.
12. Hageja nõuab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mille on põhjustanud au ja hea nime õiguse rikkumine kostja poolt. Kohus leiab, et kostja on rikkunud hageja põhiõigust aule ja heale nimele (PS § 17), levitades hageja kohta valeandmeid, et hageja on võõrriigi luureagent. Valeandmete levitamise tulemusel ütles Kaitseliidu Võrumaa malev töölepingu hagejaga üles, tekitades hagejale varalist kahju saamata tulu näol. Hageja au ja head nime ehk isikuõigust on riivatud ning mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (RKTKo nr 2-20-2032/63) (VÕS § 134 lg 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamist suuruses 1200 eurot.
13. Kaitseliidu Võrumaa malev on lõpetanud töölepingu hagejaga vastuolus töölepingu erakorraline ülesütlemise seadusega (TLS § 87). Hageja tööandjapoolse töölepingu erakorralist ülesütlemist pole tehtud mõjuvatel põhjustel. TLS § 88’ndast ei rakendu ükski lõikudest. Ainukesed mõjuvad põhjused, millele võib tööandja tugineda on TLS § 88 lg 5, 8, kuid antud olukorras ei saa nendega õiguspäraselt ülesütlemist põhjendada, kuna päeviku pidamine ei kuulu muu teo alla, millega võib põhjendada tööandja usalduse kaotust töötaja vastu ning ei tõestatud saladuste hoidmise kohustuse rikkumist. Kaitseliidu töö olemust arvestades ning seetõttu julgeolekukaalutlustel töölepingu lõpetamist ei kiida kohus heaks ning peab erakorralist töölepingu lõpetamist vastuolus hea usu põhimõttega ja TLS’ega. Kohus leiab, et tööandja oleks pidanud peatama ajutiselt töölepingu, kuniks on väidetele leitud tõestus. Tegemist on tühise töölepingu ülesütlemisega. Hageja ja tööandja peavad pidama läbirääkimisi töökoha taastamise ja hüvitiste suhtes ning vajadusel pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
14. Kohus ei rahulda hageja soovi saada töötasu hüvitamist kostja poolt, kuniks hageja on töökoha tagasi saanud või uue leidnud. Kohus ei leia, et kostja on otseselt vastutav hageja saamata jäänud tulu eest, sest kostja tegude motiiv polnud hageja majandusliku seisu destabiliseerimine. Kuigi motiivi puudumine ei vähenda küll teo ja tagajärgede tõsidust, leiab kohus, et saamata jäänud tulu peab hüvitama hageja tööandja, kes lõpetas töölepingu vastuolus TLS ja hea usu põhimõtetega.
15. Hageja on oma hagis viidanud PS § 29, mis hõlmab Eesti kodaniku õigust vabalt valida tegevusala ning leiab, et seda õigust on tema suhtes riivatud. Kohus seda õigusrikkumist ei tuvasta, sest hageja tegevusala valimist ei ole piiratud. Hageja on saanud kogu vahejuhtumi jooksul vabalt valida ja vahetada töökohta enda heaksnägemise järgi. Kuna puudub õigusrikkumine, puudub ka hüvitisenõue.
16. Kostja on rikkunud ka hageja õigust omandi puutumatusele (PS § 32) ning ära võtnud hageja vallasasja (märkmiku) ebaseaduslikult, mille käigus ka tungiti hageja kinnisasjale ning rikuti hageja õigust kodu puutumatusele, mis hõlmab ka valdust (PS § 33). Kuigi märkmik on taas hageja valduses, ei vähenda see õigusrikkumise tõsidust. Toime pole pandud ainult põhiõiguste rikkumine, vaid ka vargus (KarS § 199). Tegemist on süüteoga ning tsiviilkohtul puudub pädevus KarS’iku põhjal süüd mõista. Hagejal on tahte korral võimalus esitada avaldus varguse kohta Politsei- ja Piirivalveametisse. Isikuõiguste rikkumise eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamist suuruses 600 eurot.
17. Kostja väidab kaasuses, et hageja mehitamata õhusõiduki lennutamine, mis ei lindistanud, ja hageja eluruumi omavoliline sisenemine on riivanud kostja perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26). Kohus tuvastab ainult PS § 26 rikkumise eluruumi omavolilise sisenemise suhtes, kuid antud juhul ei kohalda seda. Tugineda tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldule: ,,PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole PS-s kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja § 26 kui üldisem säte peab taanduma.” Kuna on olemas täpsem erisäte antud rikkumisele (PS § 33) siis taandub § 26. Kohaldamist põhjendab ka TsÜS § 3.
18. Hageja mehitamata õhusõiduki lennutamine pole olnud vastuolus seadustega. Lennutegevus toimus lubatud registreeritud drooniga, mis ei lindistanud kostjat ega ta pere, vastava käitaja poolt alal, mis oli hageja kinnisasjal ning ei kuulunud piirangualasse. PS § 26 rikkumist saaks tõeks pidada siis, kui hageja oleks drooniga lindistanud kostjat või kostja pere ning nad oleksid videos tuvastatavad. Samuti ei ole tuvastavad eraviisilise jälitustegevuse ega ahistava jälitamise koosseisud.
19. Hageja kaotas juhitavuse mehitamata õhusõiduki üle ning see sattus kostja kinnisasjale. Kohtul on keeruline tuvastada hageja poolset PS § 33 rikkumist, arvestades osapoolte vahelisi suhteid enne konflikti. Hageja ja kostja on omavahel naabrid ning neil võis olla headest suhetest tingitult suuline või vaikiv kokkulepe, et üksteise kinnisasjal võib vajadusel ning heatahlikel põhjustel käia. Arvestades hageja soovi vabandada kostja ees õunapuu rikkumise eest ning varasemate tülide puudumisele, peab kohus kostja ja hageja vahelisi varasemaid suhteid heaks ning leiab, et drooni sattumist kostja kinnisasjale ei saa pidada kui kinnisasjale omavolilist sissetungimist.
20. Kostja nõuab hageja mehitamata õhusõiduki poolt õunapuule tehtud kahjustuse eest mittevaralise kahju hüvitamist. Nõuet põhjendab kostja sellega, et õunapuu kasvatamise eest on kostja pere palju vaeva näinud ning on puu rikkumisest väga nördinud. Kohus leiab, et hageja on oma teoga tekitanud kostjale hingelisi kannatusi, sest kostja pere õunapuu kasvatamine on olnud pikk protsess ning rikkumise raskus on arvestatav. Kohus rahuldab kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hageja vastu. Rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et hageja tegu polnud pahatahtlik ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamist suuruses 750 eurot.
21. Kostja nõuab hagejalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja elukaaslase hingelise läbi elamisega, mida põhjustas hageja nende eluruumi sissetungimisega. Kohus ei leia, et hageja käitumine võis tekitada kostja elukaaslases nii palju hirmu, et see õigustaks valuraha nõudmist. Hageja ei ähvardanud ega kasutanud vägivalda ning ei kujutanud muul viisil ohtu kostjale ja tema elukaaslasele. Kohus ei rahulda kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ebapiisavate põhjenduste tõttu.
22. Hageja omavolilisel sisenemisel kostja eluruumi, rikkus hageja kostja põhiõigust eluruumi puutumatusele (PS §33). Kuigi oma vallasasja, antud juhul märkmiku, tagasi võtmisel rakendas hageja omaabi õigust (AÕS § 41), ei õigusta see kostja eluruumi omavolilist sisenemist. Tuvastatav on ka süütegu- omavoliline sissetung (KarS § 266), mille koosseisu oleks patrullpolitseinik Heidy pidanud tuvastama ning pakkuma kostjale avalduse tegemise võimalust. Tegu kergendavaks asjaoluks peab kohus hageja emotsionaalset seisundit, millest võib olla tingitud ka hageja spontaanne käitumine. Kõiki kaasuses olevaid asjaolusi arvestades ei pea kohus õiglaseks nõuda hagejalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja eluruumi omavolilise sisenemisega.
23. Patrullpolitseinik Heidy väide, et kostja ja hageja on oma käitumisega riivanud Eesti Kaitseväe au ei ole asjakohane, sest see ei puutu antud kaasusesse.
24. Kohus pakub asjapooltele kompromissi võimalust. Mõlemad osapooled on rikkunud üksteise õigusi ning mõlemal on õigus hüvitiste saamisele. Kohus leiab, et antud kaasuses on hageja suurem kannataja ning pakub välja, et kostja maksab poole kohtu määratud hüvitistest ehk 900 eurot hiljemalt 1. jaanuariks 2025. a, hageja ei pea kostjale hüvitama midagi. Antud kompromissiga soovib kohus vaidluse lahendada võimalike väiksete kuludega, õiglaselt, korrektse kohtupraktikaga ning soodustada osapoolte omavahelist ära leppimist ja head läbisaamist. Samuti peavad osapooled nõustuma, et kaasusega seotud süütegude kohta avaldusi ei tehta. Kui osapooled nõustuvad kompromissi tegemisel siis välistatakse võimalus esitada apellatsiooni. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.