Patricia Kaldo
Juhendaja: Indrek Kaldo

Osapoolte kirjalikud nõuded

1. Jevgeni on esitanud hagi maakohtusse ja leiab, et tema põhiõigust aule ja heale nimele on rikutud (PS § 17) ning seeläbi on saanud kahjustada ka tema õigus valida tegevusala (PS § 29). Jevgeni nõuab mõlema rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist ning töökoha kaotuse eest Otilt veel ka palga hüvitamist seni, kuni Jevgeni on oma töökoha tagasi saanud.
2. Ott seevastu väidab, et Jevgeni on esiteks rikkunud tema perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26), kui aias drooni lennutama hakkas ning lisaks tema majja sisse murdis, mis hirmutas Oti sõnul Kaie täiesti ära. Teiseks nõuab Ott, et Jevgeni hüvitaks mittevaralise kahju õunapuu lõhkumise eest, sest tema ja Kaie olevat näinud palju vaeva, et õunapuu üldse vilja kannaks, ja on puu rikkumisest väga nördinud.

Kohtuniku argumentatsioon kohtu arutluses olevate küsimuste kaupa

1. Kas maakohus saab ennistada Jevgeni töölepingu või kuulub see mõne muu kohtu pädevusse?

Faktilised asjaolud: Jevgeni töötas Eesti Kaitseväes tavalise töölepingu alusel tsiviileksperdina ja tema tööandja vallandas Jevgeni julgeolekukaalutlustel päevapealt.
Kohtu argumentatsioon: Tööleping oli Jevgenil Eesti Kaitseväega, mitte Otiga ja seetõttu ei saa kohus arutada töölepingu lõpetamist, ennistamist ja teisi Jeveni nõudeid selles kohtumenetluses, vaid Jevgeni peaks vaidlustama töölepingu lõpetamise ja sellega seotud nõuded teises menetluses tsiviilkohtus, kus ta kaebab oma tööandja kohtusse. Seega ei saa Jevgen i nõuda Otilt palga hüvitamist seni, kuni Jevgeni on saanud oma töökoha tagasi. Jevgeni nõuab Otilt ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta kaotas oma töö. Kohtule teadaolevalt kaotas Jevgeni oma töö kuulujuttude järgi, mis jõudsid kiiresti Kaitseväe peastaapi. Kuulujuttude põhjuseks oli see, et väidetavalt Jevgeni pidas päevikut Vene luureteeenistuse jaoks. Samas patrullpolitseinik Heidy ütlustest tulenes, et ta vaatas Jevgeni päeviku üle ja mingit sissisõda seal ei planeeritud. Enamasti oli Jevgeni pannud kirja seda, mida ta oli portaalist err.ee lugenud. Samuti leiab kohus, et päevikule lihtsalt mingi tähe kirjutamine ei ole veel põhjuseks inimese meelsuse väljendamiseks või sõjale õhutamiseks. Märk Z võib ju tähendada ka Zorro märki või midagi muud. Seega ei ole ka alust välja mõista mittevaralist kahju Jevgenile Oti poolt töökoha kaotuse eest. Mittevaralist kahju peaks Jevgeni soovi korral nõudma oma endise tööandja käest.
Seega pole põhjendatud ka Jevgeni väited, et tema põhiõigust aule ja heale nimele on rikutud (PS § 17) ning seeläbi on saanud kahjustada ka tema õigus valida tegevusala (PS § 29).

2. Milliseid Jevgeni põhiõigusi võis Oti tegevus riivata? Milliseid Oti põhiõigusi võis Jevgeni tegevus riivata?

Faktilised asjaolud: Jevgeni esitas hagi maakohtusse ja leiab, et tema põhiõigust aule ja heale nimele on rikutud (PS § 17) ning seeläbi on saanud kahjustada ka tema õigus valida tegevusala (PS § 29). Samuti on Ott ilma Jevgeni nõusolekuta sisesenud Jevgeni aeda ja koju ja sealt kaasanud viinud Jevgenile kuuluva märkmiku.
Jevgeni on lennutanud drooni Oti aeda ilma OTI loata ja rikkunud Oti vara, st õunapuud.
Kohtu argumentatsioon: Mõlemad, nii Ott kui Jevgeni on rikkunud mõlema õigust oma perekonna- ja eraelu puutumatusele, (PS § 26). Iga inimese oma kodu on privaatne paik, kuhu keegi teine ilma omaniku loata ei tohi siseneda. Mistõttu Ott ei tohi minna Jevegeni koju ja aeda ilma naabri nõusolekuta. Jevgeni drooni lennutamine naabri aias rikub samuti eraelu privaatsust, sest võib-olla Jevgeni jälgis drooni abi Oti tegevusi ja kahjustab Oti vara.

3. Kas politsei oleks pidanud reageerima teisiti? Kas reageerimata jätmine muudab kuidagi kohtuasja lahendamist? Kas patrullpolitseiniku väide, et teotatud on Eesti Kaitseväe au, on asjakohane?

Faktilised asjaolud: Ott tundis nüüd, et toime on pandud kuritegu, ja helistas politseisse. Patrullpolitseinik Heidy saabus sündmuskohale mõne minutiga ning rääkis Oti ja Jevgeniga.
Kohtu argumentatsioon: Politsei peab ikka reageerima väljakutsele, kui on rikutud inimeste eraelu puutmatust võõrasse elukohta sissetungimise ja varastamise (märkmiku) korral. Kuna sisuliselt varalist kahju ei tekkinud (õunapuu kandis ikka vilju ja välja ei surnud, ainult üks oks oli rikutud, mis võib taastuda ehk uus oks asemele kasvada), siis politsei reageerimata jätmise korral ei muuda see kohtuasja lahendamist. Kohus arvestab preagu patrullpoitseiniku Heidy ütlustega märkmiku sisu kohta, aga kui neid ütlusi poleks, siis see ei muudaks ka asja lahenamist. Sest igalühel võib olla kodus enda otstarbeks olla märkmik enda kirjutatud mõtetega. Patrullpolitseiniku väide, et teotatud on Eesti Kaitseväe au, ei ole asjakohane, sest pole põhjendatud, millega on Eesti Kaitseväe au teotatud. See, et kaks naabrit ei saa omavahel läbi ei anna alust väita, et Eesti Kaitseväe au on teotatud.

4. Kas ja millises ulatuses tuleks Jevgenile hüvitada mittevaraline kahju? Kas ja millises ulatuses tuleks Jevgenile hüvitada töökoha kaotuse tõttu saamata jäänud tulu? Kas Eesti Kaitsevägi võis Jevgeni vallandada kaasuses toodud asjaoludel?

Faktilised asjaolud: Kuulujutud Jevgenist jõudsid kiiresti ka Kaitseväe peastaapi ning Kaitseliidu Võrumaa malevasse. Jevgeni vallandati julgeolekukaalutlustel päevapealt ning tema Võrumaa maleva liikmesus lõpetati.
Kohtu argumentatsioon: Esimesele kahele küsimusele on vastatud juba punktis 1, kus käsitleti, kas maakohus saab ennistada Jevgeni töölepingu või kuulub see mõne muu kohtu pädevusse. Eesti Kaitsevägi vallandati Jevgeni väidetavalt kuulujuttude põhjal, mis on antud kaasuses toodud. Selline käitumine Eesti Kaitseväe poolt oleks tõneäolistl kummaline, ilma et nad oleksid läbi viinud oma sisejuurdlust, mis kinnitaks neid fakte. Kuna antud kaasuses pole lisatud Jevgeni vallandamise otsust ega tunnistajana pole selles menetluses üle kuulatu Jevgeni tööandjat, siis ei saa kohus asuda ka ise midagi eeldama, et mis põhjustel Jevgeni vallandati. Võib-olla oli Jevgeni tööandjal mingit infot Jevgeni kohta, mida kohus ei tea.
Mittevaralise kahju hüvitamist saaks kohus kaaluda põhjusel, et Ott on tunginud teise inimese elamisse ja varastanud sealt märkmiku, mis küll hiljem tagastati Jevgenile. Ott põhjustas Jevgenile emotsionaalset üleelamist, mis nähtub ka Jevgeni käitumisest kui ta tuli Oti juurde vabandama.

5. Kas ja millises ulatuses tuleks Otile hüvitada mittevaraline kahju? Kas Ott ja Jevgeni saaks enda nõudeid kuidagi tasaarvestada?

Faktilised asjaolud: Ott väidab, et Jevgeni on esiteks rikkunud tema perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26), kui aias drooni lennutama hakkas ning lisaks tema majja sisse murdis, mis hirmutas Oti sõnul Kaie täiesti ära. Teiseks nõuab Ott, et Jevgeni hüvitaks mittevaralise kahju õunapuu lõhkumise eest, sest tema ja Kaie olevat näinud palju vaeva, et õunapuu üldse vilja kannaks, ja on puu rikkumisest väga nördinud.
Kohtu argumentatsioon: Otile tekitanud mittevaraline kahju pole märkimisväärne. Õunapuu kasvab ikka edasi ja kannab vilju. Murtud oksa asemele võib kasvada uus õunapuu oks. Kuna naabritevahelised suhted on nässus ja tungitakse teineteise aeda ning koju, siis kohus enda algatusel leiab, et vaja oleks taastada naabrite vahel normaalsed suhted. Kuna heanaaberlike suhete taastamine pole ilmselt võimalik suure tüli tõttu, siis lepitusmenetluse eesmärgiks peaks olema normaalsete suhete taastamine naabrite vahel ja nende mõlemate privaatsuse ja eraelu austamine kuna naabrid elavad ilmselt pikalt veel üksteise kõrval. Kohus saadab selleks mõlemad osapooled psühholoogi juurde lepitusmenetlusse. Sellisel juhul on eesmärgiks leppimine ja kohus ei mõista osapooltelt välja mittevaralist hüvitist.
Juhul kui üks osapooltest keeldub minemast lepitusmenetlusse, siis järelikult pole see osapool saanud aru, et ta on kahjustanud teise osapoole huve ja eraelu ja siis kohus mõistab lepitusmenetlusse mitte minejalt välja mittevaralise hüvitise 100.- teisele osapoolele tekitatud emotsionaalsete kannatuste hüvitamiseks.
Juhul kui mõlemad osapooled keelduvad minemast lepitusmentlusse, siis pole nii Jevgeni ega Ott saanud aru, et nende käitumine on tekitanud teisele poole kannatusi ja sellisel juhul mõistetakse mõlemalt osapoolelt välja mittevaraline hüvitis ja lisaks peavad nad ka tegema mõlemad ühsikondlikku kasulikku tööd oma elukoha linnas parke koos riisudes, et nad saaksid aru, et naabrid peavad mõnikord tegema ka koostööd ja üksteisega normaalselt läbi saama.

Kohtuotsus:

1. Kohus jätab Jevgeni hagi rahuldamata.
2. Kohus otsustab naabreid lepitada ja saadab Oti ning Jevgeni normaalsete naaberlike suhete taastamiseks lepitusmenetlusse.
3. Kohus jätab välja mõistmata Otilt ja Jevgenilt mittevaralise kahju juhul kui mõlemad lähevad lepitusmenetlusse. Juhul kui Ott või Jevgeni keeldub minemast lepitusmenetlusse, peab mitte mineja hüvitama lepitusmenetlusse minejale 100.- mittevaralise kahju hüvitist. Juhul kui mõlemad, nii Ott kui Jevgeni keelduvad minemast lepitusmenetlusse, peavad nad teineteisele hüvitama kumbki 100.- mittevaralist kahju ja mõlemad tegema 4 tundi ühiskondlikku kasulikku tööd oma elukoha linnas parke riisudes.