Autorid: Georg Ott, Elisabeth Rebrov, Georg Joosep Kõima
Juhendaja: Peter Pedak
Tallinna Prantsuse Lütseum

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.
2. Viia läbi metsapatoloogi ekspertiis tuvastamaks erametsaomaniku kinnistul kahjurid.
3. Hüvitada Keskkonnaameti poolt erametsaomanikule kinnisasja metsamaterjal vastavalt turuhinnale.
4. Jätta jõusse kaitsevöönd ning raiekeeld.
5. Teha Keskkonnaameti poolt kindlaks, et omandit puudutavad teavitused on vara omanikuni jõudnud.

ASJAOLUD

Tekkinud on konflikt Keskkonnaameti ja erametsaomaniku Jaani vahel metsakahjustuste ilmnemise ning piiranguvööndi kehtestamise tõttu. Erametsaomanik Jaan avastab ühel päeval oma metsast kahjurid ning üraskite tõttu ka suure osa oma metsast surnuna. Jaani metsa olukord halveneb iga päevaga ning ta otsustab pöörduda Keskkonnaameti poole, et taotleda raieluba. Võtta vastu otsus mets maha raiuda ei ole Jaanile lihtne, kuid metsa väärtuse seisukohast soovib Jaan puidu kaotsiminekut vältida. Otsuse langetamisel lähtub Jaan ka sellest, et on lubanud toetada finantsiliselt oma tütretütart.

Jaan saab raieloa taotluse kohta eitava vastuse, kuna isiku kinnistu kõrvale asutatud sihtkaitsevööndi koosseisu kuulub ka Jaani mets.

Keskkonnaameti seisukohast on erametsaomanikku sihtkaitsevööndi rajamisest aasta aega tagasi teavitatud ning Jaan ei ole esitanud mingeid pretensioone. Samuti väidab Keskkonnaamet, et mullu viidi metsas läbi seireuuring ning metsakahjustusi ei leitud. Jaan eitab kirja saamist ning rõhutab, et üraskite tõttu kahaneb metsa väärtus päev-päevalt. Keskkonnaamet väidab, et Jaani argumendid metsa väärtuse kohta on asjakohatud, ning seletab, et neil puudub sisuline tähendus raieloa üle otsustamisel. Samuti on Keskkonnaamet veendunud, et kontrollimine, kas taolise piiranguvööndi loomisel on erametsaomanik kirja kätte saanud või mitte, ei kuulu nende kohustuste hulka.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Kaebaja (Jaan):

Kaebaja Jaan taotleb esitatud kaebuses metsale seatud kaitsevööndi tühistamist. Samuti nõuab Jaan menetlusalusele metsakinnistule raieloa väljastamist. Jaan põhjendab oma taotlust alltoodud argumentidega.

• Jaani sõnul on tema metsa omanik ning keegi (sh Keskkonnaamet) ei oma õigust tema omandi kasutamisesse sekkuda, mida toetab PS § 32.
• Kaebaja sõnul pole vastustaja (antud juhul Keskkonnaamet) loodud kaitsevööndist Jaani teavitanud ning seetõttu pole ta saanud ka sellele vastuväiteid esitada. Jaani sõnul on vastustaja rikkunud tema omandit puudutava informatsiooni edastamise reglementatsiooni PS § 3 ning § 44 järgi.
• Kaebaja väitel pole Keskkonnaamet hoolimata aasta tagasi läbi viidud seireuuringutest metsa seisukorraga kursis ning juhindub ekslikest andmetest.
• Jaan tunneb suurt kohustust oma tütretütre ees, keda ta on lubanud metsa müügist saadud tuluga õpingutel toetada. Raiekeelu korral jääb mets väärindamata ning raha saamata.
• Kaebaja ütluse kohaselt on metsamaterjalide turuhinnad metsaomaniku seisukohast väga soodsad ning ta on leidnud saadavale sortimendile kokkuostja.

Kaebealune (Keskkonnaamet):

(Kasutatud on ka mõistet KKA tähenduses Keskkonnaamet)

Vastustajaks olev Keskkonnaamet taotleb, et Jaani esitatud kaebus jäetaks täies mahus rahuldamata ning kehtestatud kaitsevöönd jõusse. Keskkonnaameti vastuargumendid Jaanile on järgnevad.

• Kaebaja väidab, et igasugune raietegevus, ka sihtkaitsevööndi naaberkinnistul, häiriks oluliselt lindude (väike-konnakotkaste) pesitsusrahu. Iga pesapaiga hävimine on liigikaitse seisukohalt absoluutselt lubamatu, mida toetab PS § 5. Samuti on § 53 alusel igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda.
• KKA leiab, et üraskite levik Jaani metsades pole tõendatud, sest eelmisel aastal läbi viidud seireuuringuga kahjureid antud piirkonnas ei tuvastatud.
• Kaebealune väidab, et metsa turuhind ei mõjuta raieloa saamist ning PS § 32 alusel ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt (antud juhul raiuda metsa, kui see segab ohustatud liiki).
• Keskkonnaameti seisukohast saadeti kaitsevööndi loomise kohta Jaanile möödunud kevadel asjakohane kiri ning Jaan ei esitanud vaiet.
• Keskkonnaamet ei oma enda sõnul kohustust kontrollida, kas Jaan sai kaitsevööndi rajamist puudutava kirja kätte või mitte.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Põhiseaduse üldsätete peatüki § 5 sätestab, et kõik Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Sellest tulenevalt loeb kohus rahvuslikuks rikkuseks ka biomitmekesisust, mille alla kuulub väike-konnakotka asurkond. Eelnevalt sätestatust johtuvalt on kõik looduslikku diversiteeti kui rahvuslikku rikkust kahjustavad tegevused keelatud. Käesolevas kaasuses kaebaja poolt nõutav raieluba ning vääriselupaiga kaotamine kahjustaks tugevalt väike-konnakotkaste pesitsustingimusi. Jaani taotlusega kaasneva häiringu ulatuse tõttu ei saa tagada ohustatud liigi kaitset. Seetõttu jätab kohus jõusse Keskkonnaameti otsuse keelduda raieloa väljastamisest. Samuti jätab kohus jõusse Keskkonnaameti kehtestatud kaitsevööndi, mis rajaneb põhiseaduse §-dele 5 ja 53.

Kohus otsustab, et kaebajale tekitatud kahju eest on tal siiski õigus kompensatsioonile. Jaani õigust saada hüvitist kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Juriidiliselt pole Keskkonnaamet Jaani metsa võõrandanud. Sellegipoolest seab kinnistu kõrvale loodud sihtkaitsevöönd puistule sellised piirangud, mis ei võimalda enam metsaga käituda kui täieõigusliku omandiga. Täieõiguslik omand, juhindudes põhiseaduse §-st 32, eeldab selle puutumatust ning võrdset kaitstust. Seega ei saa alates sihtkaitsevööndi kehtestamisest käsitleda Jaani metsa kui täieõiguslikku omandit. Seadus sätestab, et vara omanikul on võõrandamisel õigus kompensatsioonile. Kuna antud juhul pole kinnisasja võõrandatud, vaid seatud piirangud selle kasutamisele, tuleb Keskkonnaametil kompenseerida kahju osaliselt. Käesoleva olukorra puhul on Keskkonnaamet piiranud Jaani õigust saada täieõiguslikust omandist tulu, antud juhul metsa väärindamise näol. Tuginedes esitatud argumentidele, nõuab kohus Keskkonnaametilt Jaani kinnisasja metsamaterjali kompenseerimist vastavalt turuhinnale. Hüvitades Jaanile metsa väärtuse, puudub alus talle raieloa väljastamiseks. Kohus jätab KKA otsuse raieloa väljastamisest keeldumise kohta jõusse.

Enne Keskkonnaameti poolt raha hüvitamist Jaanile nõuab kohus metsa patoloogi ekspertiisi Jaani metsas, et määrata kindlaks kahjurite olemasolu. Üraskikahjustuste kinnitamise korral hindab vastav ekspertkomisjon metsa kännuhinna seisukohast. Juhul kui metsas ei tõendata üraskikahjustuste olemasolu, jääb kohtu otsus endiselt jõusse. Jaani õigus tema omandile ei sõltu selle seisundist ning metsa väärtus tuleb kompenseerida vastavalt viimasele metsaekspertiisile. Hüvitajaks määrab kohus täies mahus kaebealuse Keskkonnaameti.

Põhiseaduse § 44 määrab, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. KKA ei ole kontrollinud kirja saatmise tõesust ning on võimalik, et Jaani ei olnud sihtkaitsevööndi rajamisest teavitatud. Sellega rikub Keskkonnakaitseamet põhiseaduse § 44. Kohus kohustab Keskkonnaametit tegema konkreetse kaasuse väliselt kindlaks, et omandit puudutavad teavitused on vara omanikuni jõudnud. Sel viisil on kindlustatud elanikkonna informeeritus neid puudutavate riiklike määruste kohta ning teadmatuse pretsedent on välistatud.