TSIVIILKAASUS „Veendumisest vallandamiseni“

Jakob Heinrich Tuubel
Tallinna 21. Kool
Juhendaja: Erki Fels

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Teele hagi tuvastada töölepingu ülesütlemise õigusvastasus.
2. Jätta rahuldamata Pireti vastuhagi 500 euro väljamõistmiseks.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Teele (hageja) ja osaühing Pruut&Co (kostja) vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas hageja kostja juures pulmaemana. Kostja ütles töölepingu üles, kuna kliendid soovivad vaktsineeritud pulmaema, aga hageja ei soovi ennast vaktsineerida. Seetõttu loobusid kliendid kostja teenustest.
2. Hageja on kohtule esitanud nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise õigusvastasus. Kostja on esitanud omakorda vastuhagi, nõudes hagejalt 500 euro hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus tööleping üles öelda. Tööandja ei tohi nõuda töötaja terviseandmeid, sh andmeid vaktsineerituse kohta. Hagejal on täielik õigus end mitte vaktsineerida. Igaühe keha on puutumatu – kedagi ei tohi allutada tahte vastaselt meditsiinikatsetele (PS § 18). Igaühel on õigus isikupuutumatusele (PS § 20) ning kedagi ei tohi diskrimineerida veendumuste tõttu (PS § 12). Sundvaktsineerimine rikub kõiki neid põhimõtteid. Sundvaktsineerimisega on tegemist ka siis, kui isikut ei sunnita otseselt vaktsiini tegema, ent survestatakse teda töökaotuse ähvardusega. Vaktsiine toodetakse ravimifirmadele kasumi teenimiseks. Inimene peab immuunsuse saavutamiseks viirusega loomulikul teel kokku puutuma. Koroonaviirus on tavaline nohu, s.t haiguse sümptomid ei õigusta intensiivset põhiõigustesse sekkumist. Samuti on alusetu nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuna hageja tegutses pulmakingituste hankimisel kostja juhiste järgi. Esemete hüvitamist peaks nõudma hoopis Marialt ja Toomaselt, kes ei soovinud kostja teenuseid.
4. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane. Järjest enam kliente nõuavad vaktsineeritud personali, mistõttu ei ole võimalik teenust osutada vaktsineerimata töötajatega. Kostja võimaldas hagejale vaktsineerimist, kuid hageja keeldus. Hageja ei esitanud arstitõendit, mis keeldumist võiks õigustada. Hagejal on õigus isiklikele veendumustele, kuid samaväärselt on kostjal õigus ettevõtlusvabadusele. Kostja ei pea hoidma tööl isikuid, kellele ei ole võimalik tööd anda ja kes ettevõtte käibesse ei panusta. Hageja peab hüvitama esemete hankimise eest 500 eurot, kuna hageja oli teadlik pulmapeo külaliste tervislikust seisust ning pulmapeo läbiviimise nõuetest. Ometi soetas hageja esemed. Just hageja tõttu öeldi pulmaema teenuse leping üles. Seega on hageja põhjustanud kostjale kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vaktsineerimisest keeldumine on õiguspärane alus töölepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et töölepingu lõpetamine vaktsineerimisest keeldumise tõttu kahtlemata riivab hageja põhiõigusi. Ometi ei tähenda see tingimata, et hageja õigusi oleks rikkutud.
6. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud (PS § 11). Sundvaktsineerimine läheb vastuollu hageja viidatud PS §-ga 18 ja 20, aga rikub ka üldist õigust inimväärikusele, mida mainib PS § 10. Küll aga ei ole praegusel juhul tegemist sundvaktsineerimisega. Hagejat ei sunnitud vaktsineerima. Vastupidi, vaidlus ongi ju tekkinud põhjusel, et hageja kasutas õigust ennast mitte vaktsineerida. Seega langevad ära hageja argumendid tervisekatsete keelust ja isikupuutumatuse rikkumisest. Hagejal on jätkuvalt õigus oma keha üle otsustada, sh loobuda vaktsineerimisest.
7. Samuti ei ole asjakohased viited hageja isiklikele veendumustele. Hagejal on õigus jääda oma arvamuse juurde. Seda isegi siis, kui faktid neid arvamusi ei toeta. Käesolev vaidlus ei puuduta hageja arvamusvabadust, sest tööandja ei ole hageja arvamusvabadust kuidagi piiranud. Töölepingut ei öeldud üles hageja seisukohtade tõttu. Kohtuasja toimikust nähtub, et hageja on viimasel aastal Facebookis oma seisukohti segamatult väljendanud.
8. Küll aga tuleb tõsiselt hinnata, kas vaktsineerimata töötaja töölepingu ülesütlemine on kooskõlas diskrimineerimise keeluga (PS § 12). Reeglina saab töötajaga töölepingu lõpetada, kui töötaja oma kohustusi rikub. Hageja ei ole teinud halba tööd, vaid temaga lõpetati leping muul põhjusel – sisuliselt põhjusel, et hageja keeldus järgimast tööandja korraldust end vaktsineerida. Seega on hagejat koheldud ebavõrdselt, võrreldes vaktsineeritud töötajatega, kes saavad töösuhet kostjaga jätkata.
9. Ebavõrdne kohtlemine on praegu siiski õigustatud. Kostja võttis hageja tööle, et hageja osutaks pulmaema teenust. Koroonaviiruse levik Eestis on epideemiline. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on ülimalt nakkava viirusega. Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks lubab PS isikute õigusi piirata (vt nt § 29 teine lause või § 34). Ka tööandjatel on vaja võtta täiendavaid abinõusid, et piirata viiruse levikut ning leevendada ohtu isikutele, kelle tervis ei võimalda vaktsineerimist. Kostja ettevõtjana peab arvestama oma klientide ohutusega. Kostja tööandjana peab arvestama oma töötajate ohutusega. Õigus elule ja tervise kaitsele, mida viirus ohustab, on üks kõige olulisem põhiõigus. Töölepingu ülesütlemine on lubatud, kui töötaja keeldub tööandja õigustatud juhiste täitmisest. Nakkushaiguse leviku pidurdamiseks vaktsineerimise nõue on õigustatud, sest see aitab pidurdada viiruse levikut ja kaitseb kliente ja teisi töötajaid.
10. Vaktsineerimine pulmaema töökohal on vajalik, sest pulmaemal on vahetu kontakt paljude (võõraste) inimestega. Samas on palju töökohti, kus vaktsineerimine pole vajalik, kuna füüsilist kokkupuudet inimestega ei toimu. Hageja põhiõiguste riive ei ole seega ebaproportsionaalselt intensiivne, võrreldes tööandja õiguse ja kohustusega tagada turvaline töökeskkond.
11. Kui esineks leebemaid viise, kuidas tagada klientide (ja töötajate) tervise kaitse, tuleks kohaldada leebemaid viise. Põhimõtteliselt saaks pulmad korraldada õues, kuid see sõltub kliendist, mitte kostjast. Samuti on võimalik pidada pulmi hästi ventileeritud ruumides, kuid see ei ole samuti kostja otsustada. Võimalik oleks vaktsineerimata töötajat vahetult testida. Ehkki see oleks tõhus meede, sõltub siiski niisuguse meetme rakendamine sellest, kas kliendid on nõus vaktsineerimata töötaja teenuste kasutamisega (mida kostja tagada ei saa). Ka hoiaks töötaja vahetu testimine ära küll töötaja poolt viiruse levitamise, samas võib töötaja ise ürituse käigus viiruse saada ja põdeda haigust vaktsiinist keeldumise tõttu raskemini. Seega ei ole vaktsineerimisele samaväärseid tõhusaid alternatiive. Töölepingu ülesütlemine on toimunud õiguspäraselt.
12. Viimase küsimusena arutab kohus, kas kostja nõue 500 euro hüvitamiseks, on õigustatud. Kostja ei ole varasemalt oma töötajatelt nõudnud töökohutuste täitmiseks, et nad oleks vaktsineeritud. Tulenevalt sellest ei saanud kostja eeldada, et kõik tema töötajad on vaktsineeritud. Hageja täitis esemete ostmisel kostja juhiseid ja tegi seda kostja heaks. Tulenevalt sellest, et ta tegutses kostja nimel, ei saa esemete ostmist seostada kuidagi hageja enda huvidega või isetegevusega. Soetatud esemete kulu on kostja äririsk, mida ei saa töötajale üle kanda. Kostjal ei ole õiguslikku alust nõuda 500 euro hüvitamist. Vastuhagi jääb rahuldamata.