Riigikohtu XVII kaasuskonkurss Siim Põdra 9.c klass
Tallinna 21. Kool
Haldusõiguse kaasus „Põline Rikkus“ Juhendaja: Erki Fels

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel


Kohus:
Tartu Halduskohus
Kohtunik:
Siim Põdra
Otsuse tegemise aeg ja koht:
14.11.2021, Tartu
Haldusasja number:
3-XX-2021
Haldusasi:
Jaani kaebus sihtkaitsevööndi tühistamise nõudes ja raieloa
andmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised:
Kaebaja: Jaan
Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Liina

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Jaani kaebus osaliselt.
  2. Tühistada Keskkonnaameti otsus raieloa keeldumise kohta. Kohustada Keskkonnaametit raieloa taotlus uuesti läbi vaatama.
  3. Jätta läbi vaatamata kaebus sihtkaitsevööndi tühistamiseks.
  4. Mõista Keskkonnaametilt Jaani kasuks välja menetluskulud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Jaan (kaebaja) soovib talle kuuluvat metsa raiuda, sest mets on üraskitest kahjustatud. Puude väärtus langeb ja varsti muutub mets majanduslikus mõttes väärtusetuks. Keskkonnaamet ei andnud raieluba, sest Jaani mets on looduspargi läheduses, kus elab ohustatud linnuliik. Jaani mets on aasta tagasi määratud sihtkaitsevööndi koosseisu. Lähimad ohustatud linnuliigi pesapuud asuvad vaid 15 meetri kaugusel planeeritud raiekohast.
  2. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse ja palub tühistada metsale seatud kaitsevöönd. Samuti taotleb ta raieloa väljastamist. Keskkonnaamet (vastustaja) palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Raieloa väljastamisest keeldumine
    1. Keskkonnaamet on keeldunud raieloa andmisest. Jaani mets asub sihtkaitsevööndis. Sihtkaitsevööndis ei tohi puid raiuda. Selle piiranguga tagatakse ohustatud liigi säilimine. Keskkonnaameti tegevus tagab PS §-s 5 väljendatud kohustust kasutada Eesti loodusvarad säästlikult. Liigirikkuse tagamiseks sätestatud piirangud kaitsevad Eesti loodust kui rahvuslikku rikkust. Tegemist on olulise avaliku huviga. Riigikohus on selgitanud, et looduse kaitsmine on riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ning igaühe kohustus (RKHK 5-21-3, p 41). Sama kinnitab õiguskirjandus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et PS § 5 paneb riigile kohustuse kujundada looduskeskkonna säästliku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim, millega paratamatult võib kaasneda isikute õiguse piiramine.
    2. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu. Igaühel on õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Raiekeeld riivab Jaani õigust omandit vabalt kasutada. Ka mets on asi, mida omanik peaks saama vabalt kasutada, sh teha seal puid raiuda. Samas ei ole tegemist absoluutse õigusega. Põhiseaduse sama säte viitab, et kitsendused omandi kasutamiseks sätestab seadus. Sihtkaitsevööndi kehtestamise õigus ongi sätestatud seaduse tasemel. PS § 11 kohaselt tohib õigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Raiekeelul on õiguslik alus, mis tuleneb nii põhiseaduse §-dest 32 ja 53, aga ka looduskaitseseadusest.
    3. PS § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma looduskeskkonda. PS § 53 on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamisele. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustus täidab eesmärki ära hoida keskkonnale kahju tekkimist ja sellega inimeste elukeskkonna ja elukvaliteedi halvendamist. Järelikult ei ole Jaani omandiõiguse riive praegu õigusvastane.
    4. Lisaks riivab raiekeeld kaebaja ettevõtlusvabadust. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega. Ehkki kaebaja ei ole ettevõtja, hõlmab ettevõtlusvabadus tema õigust metsast tulu teenida läbi metsaraie. Kaebaja tegevus metsamajandamisel kuulub ettevõtlusvabaduse kaitse alla. Vaieldamatult raiepiirang seda õigust riivab. Samas ei ole ettevõtlusvabadus absoluutne. Ettevõtlusvabaduse riive on samuti õigustatud samade argumentidega (vt eespool). Asjakohane on ka PS § 11 reegel, mille kohaselt igaüks peab oma vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ning järgima seadust. Looduskaitse on oluline avalik huvi, mille ees erahuvi peab paratamatult sageli taanduma.
    5. Muidugi ei ole igasugused piirangud alati asjakohased. PS § 11 kohaselt peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Kaebaja metsale seatud piirang (raiekeeld) on vajalik ja õigustatud, sest kõnealuses metsas pesitsev kaitsealune linnuliik on kartliku loomuga ning võib loobuda oma pesitsuskohast, kui selle looduslik välimus (ümbritsev) oleks raie tagajärjel muutunud tundmatuseni. Metsaraie teostamine tõenäoliselt mõjutab kotkaste eluolu, seega eelkirjeldatud ohtu ei saaks välistada.
    6. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine mh täidesaatva võimu kohustus. See tähendab muu hulgas, et isiku õigusi piirav otsus peab olema põhjendatud. Kui on võimalik võtta vastu isiku õigusi vähem piirav otsus, järgides seejuures looduskaitselisi eesmärke, tuleb vastustajal seda vähemalt kaaluda.
    7. Arvestades, et kooreüraski tõttu kotka elupaiga juures puud nagunii varem või hiljem hävivad, võiks kõne alla tulla kaebaja taotluse tingimuslik rahuldamine. Vastustaja ei ole keeldumise otsuses kaalutlenud, kas ei oleks võimalik väljastada raieluba tingimuslikult. Täielikult kaalumata on jäänud, kas kaebaja saaks metsas teha hooldusraiet kaitsealuse linnuliigi pesitsusvälisel ajal, näiteks talvel (eemaldada tuulemurdu, langetada üraskitest kõige rohkem kannatanud üksikud puud jmt). Samuti ei nähtu vastustaja otsusest, kas sellist tingimuslikku raiet võimaldaks sihtkaitsevööndi kaitse-eeskiri. Arvestades, et kaitse-eeskirja eesmärk on tagada ohustatud linnuliigi säilimine, võib olla kaitsevööndis lubatud siiski niisugused raied, mis sellele eesmärgile kaasa aitavad. Vastustaja peab uuesti kaaluma, kas raieluba anda, ja kui loa andmine on võimalik, siis milliste (lisa)tingimusega.
  2. Sihtkaitsevööndi tühistamise taotlus
    1. Kaebuses nõutakse ka sihtkaitsevööndi tühistamist. Sihtkaitsevööndi tühistamiseks puudub alus, sest looduskaitse huvid on põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud argumente, mis kuidagigi õigustaks sihtkaitsevööndi tühistamist.
    2. Asjaolu, et kaebaja väitel pole teda teavitatud kaitsevööndi loomisest, ei ole tõsi. Kaebajale edastati teade kaitsevööndite loomise menetluse kohta. Samuti avaldatakse see õigusaktina avalikult ja on kättesaadav www.riigiteataja.ee keskkonnas. Vastustaja edastas kirja. Isik vastutab oma posti korraldamise eest (sh postisaadetiste kättesaamise eest) ise. Kuivõrd kaebaja metsale seatud sihtkaitsevööndi kehtestamisest on möödunud 30-päevane kaebetähtaeg, jätab kohus selles osas kaebuse läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsus jõustub, kui kumbki pool seda edasi ei kaeba. Kohtuotsuse võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates.