Mikk Artur Mikfelt
Juhendaja: Aare Ristikivi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Heleni kaebus Tallinna linna Haridusameti vastu osaliselt ja kohustada Tallinna linna Haridusametit viima läbi uut haldusmenetlust.
2. Jätta Heleni kaebus Haljala valla valimiskomisjoni vastu rahuldamata.
3. Mõista Tallinna linna Haridusametilt Heleni kasuks välja menetluskulud ning Helenilt Haljala valla valimiskomisjoni kasuks menetluskulud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Helen (kaebaja) töötab Tallinnas ühes arhitektuuribüroos. Kaebaja omab Võsul, Haljala vallas kinnistut, mille pärandas talle tema vanaema, ning lisaks on tal Tallinnas üürikorter.
2. Kaebaja otsustas kandideerida kohalikel valimistel Haljala vallavolikogusse ja esitas Haljala valla valimiskomisjonile (vastustaja) taotluse end kandidaadina registreerimiseks. Haljala valla valimiskomisjon keeldus kaebajat kandidaadina registreerimast, tuues põhjuseks kaebaja mittevastavuse seaduses sätestatud tingimustele – kaebaja püsiv elukoht ei ole Haljala vallas.
3. Kaebaja esitas Tallinna linna Haridusametile (vastustaja) avalduse, millega taotles oma alaealisele kooliteed alustavale lapsele elukohajärgseks kooliks ühe Tallinna kesklinna kooli määramist. Tallinna linna Haridusamet keeldus kaebaja lapsele soovitud kooli elukohajärgseks kooliks määramast, põhjendades, et kaebaja lapse elukoht kooli lähedal on fiktiivne.
4. Kaebaja ei nõustunud ei Haljala valla valimiskomisjoni ega ka Tallinna linna Haridusameti otsustega ning pöördus otsuste vaidlustamiseks kohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja leiab, et nii Tallinna linna Haridusameti kui ka Haljala valla valimiskomisjoni otsused ei ole õiguspärased. Kaebaja viitab, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 29-le on igal inimesel õigus vabalt valida oma elukohta ning et lapse hariduse küsimustes on otsustav sõna vanematel (PS § 37). Samuti rõhutab kaebaja, et kodu on puutumatu (PS § 33) ning avalikul võimul ei ole õigust kontrollida, kas ja mida keegi oma kodus teeb, sõltumata sellest, kus kodu asub. Lisaks viitab kaebaja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14-le, mille kohaselt on inimesel õigus omada mitut elukohta.
2. Haljala valla valimiskomisjon leiab, et kaebajat ei registreeritud kandidaadiks õiguspärasel alusel, kuna ta ei vasta seaduses sätestatud tingimustele – tema püsiv elukoht ei asu Haljala vallas (KOVVS § 5 lg 5). Valimiskomisjoni hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja töötab Tallinnas ja tema laps õpib samuti Tallinnas, sellele, et kaebaja püsiv elukoht asub Tallinna linnas. Samuti märgib valimiskomisjon, et kaebaja avalduses toodud aadressil asub maamaja, mille seisukorrast on näha, et seal ei ole võimalik elada aastaringselt. Seetõttu ei saa komisjoni arvates pidada seda maja kaebaja püsivaks ega peamiseks elukohaks. Haljala valla valimiskomisjon rõhutab ühtlasi, et kohalikel valimistel peaksid kandideerima vaid tõelised kohalikud, kes kohalikku eluolu tunnevad, mitte suvitajad.
3. Tallinna linna Haridusamet leiab, et kaebaja lapsele koolikoha määramata jätmine on seaduspärane. Haridusamet viitab, et Tallinnas on juba pikemat aega esinenud probleeme juhtumitega, kus registrijärgne elukoha kanne on küll korrektne, kuid lapsed elavad tegelikult mujal ja seega võetakse teistelt lastelt võimalus minna kodulähedasse kooli. Haridusamet selgitab, et esitati ka järelepärimise kaebaja üürileandjale, et kontrollida, kas kaebaja elab tõepoolest märgitud aadressil. Tulenevalt varasematest negatiivsetest kogemustest sama üürileandjaga ei peetud saadud kinnitust usaldusväärseks. Haridusamet rõhutab, et haridusameti ametnik käis korduvalt kaebaja aadressil elukoha õigsust kontrollimas. Kuna uksele koputamisele ei saadud aga kordagi vastust, vaatas ametnik hoovis viibides terrassiaknast sisse ning vaatluse põhjal järeldas, et antud aadressil keegi ei ela – elutuba oli osaliselt tühi ning aknast paistis kinnisvarabüroo silt „Müügis“. Lisaks toonitab Haridusamet, et kui kaebaja soovib kandideerida kohalikel valimistel Haljala vallas, viitab see asjaolule, et tema püsiv elukoht ei ole Tallinnas, vaid hoopis Haljala vallas ning seetõttu ei ole ka lapse elukohaandmed täpsed.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 34 sätestab igaühe õiguse vabalt valida oma elukohta ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 14 lubab inimesel omada mitut elukohta. Käesolevas haldusasjas on olukord, kus kaebajal on kaks elukohta: üürikorter Tallinnas ja päritud maja Haljala vallas. Eestis lähtutakse paljude kohalike teenuste, hüvede ja halduslike otsuste tegemisel isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetest. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 65 lõike 2 kohaselt võib isikul olla küll mitu elukohta, kuid ta peab märkima ühe neist peamiseks elukohaks, millel on õiguslik tähendus. See õiguslik tähendus väljendub näiteks isiku valimis- ja kandideerimisõiguses vastavas linnas või vallas, lapse koolikoha määramisel, sotsiaalteenuste osutamisel ning ka selles, millisele omavalitsusele laekub isiku tulumaks.
2. Antud haldusasjast otseselt ei selgu, kas ja missuguses omavalitsuses omab kaebaja ametliku sissekirjutust. Kuigi võib loogiliselt järeldada, et Tallinna linna Haridusameti soov kontrollida isiku võimaliku fiktiivse elukohakande õigsust eeldab selle elukoha eelnevalt rahvastikuregistrisse kandmist isiku elukohana. Samas puudub igasugune viide, et Haljala vallas asuv majaga kinnistu oleks kaebaja poolt rahvastikuregistris elukohana registreeritud.
3. PS § 37 tagab igaühe õiguse haridusele ja märgib, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Samas sätestab antud paragrahv ka kohustuse nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel pidada üleval vajalikul arvul õppeasutusi koolikohtadega koolikohustuse täitmise võimaldamiseks. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ja PS § 26 tagab perekonna- ja eraelu puutumatuse, millesse on võimalik ainult seaduses sätestatud juhtudel sekkuda, näiteks teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohalikel omavalitsustel on õigustatud huvi veenduda koolikoha taotlejate poolt esitatud elukoha info õiguses, et tagada ka teiste koolikohale kandideerivate laste õigus haridusele ja võrdsete kandideerimistingimuste olemasolu.
4. Elukoha kindlakstegemiseks ja/või selle fiktiivsuse tuvastamiseks on kohalikel omavalitsustel võimalik haldusmenetluse raames koguda erinevaid tõendeid (HMS § 38). Kohus leidis, et Tallinn linna Haridusameti haldusmenetluses esines olulisi põhiõiguste ja menetluslike piirangute rikkumisi. Tallinna linna Haridusamet esitas kaebaja Tallinna üürikorteri omanikule järelepärimise elukoha õigsuse kinnitamiseks, kuid ei pidanud seda usaldusväärseks tulenevalt varasematest negatiivsest kogemustest. Tegemist oli aga tõendiga, millel on seaduslik alus (HMS § 38) ja mille ebausaldusväärseks tunnistamine põhines Haridusameti subjektiivsel hinnangul. Samuti riivas ametniku vaatlus isiku eluruumidesse akna kaudu oluliselt kodu puutumatuse põhimõtet, mis on kaitstud põhiseadusega (PS § 33) ja mida võib liigitada keelatud jälitustegevuseks. Kohus, tulenevalt omapoolsete tõendite mittekogumisest ja vastava asutuse juba olemasolevast seadusega võimaldatud kompetentsist küsimust lahendada, ei anna omapoolset hinnangut, kas isiku elukoht on fiktiivne või mitte. Küll aga tunnistab kohus Tallinna linna Haridusameti kogutud tõendid ebaseaduspäraseks, kohustab ametit viima läbi uut haldusmenetlust kooskõlas seadusega ja koostama koolikoha määramise küsimuses uue otsuse vastavalt ilmenud tõenditele ning asjaoludele. Kohus rahuldab kaebaja kaebuse osaliselt, kuulutades haldusmenetluse ebaseaduspäraselt läbiviiduks.
5. Kohus toonitab, et kohalikel valimistel kandidaatide registreerimisel saab valimiskomisjon lähtuda üksnes seadusega ettenähtud kriteeriumitest ja tingimustest. Isiku elukoha elamiskõlblikkuse hindamine, tema lastega seotud teiste halduslike otsuste võimaliku seotuse kaalumine või ka isiku “tõelise kohaliku elanikuna” defineerimine ei kuulu Haljala valla valimiskomisjoni kompetentsi ega ole ka tingimuseks kaebaja kandidaadina registreerimisel. Kandidaadi registreerimise üheks tingimuseks on vastavalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS) § 5 lõikele 5 püsiva elukoha olemasolu antud linnas või vallas. KOVVS § 5 lõike 1 definitsiooni kohaselt on püsiv elukoht “see elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.” Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et kaebaja ei oma püsiva elukoha sissekirjutust Haljala vallas, oli Haljala valla valimiskomisjonil seaduslik alus jätta kandidaat registreerimata. Kohus jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõike 1 järgi katab menetluskulud pool, kelle kahjuks on kohtuotsus langetatud.