Riigikohtu kaasuskonkurss pakub koolinoortele põnevat võimalust asetada end õigusemõistja rolli ja lahendada kaasusi, millesarnastega kohtunikud iga päev oma töös kokku puutuvad.
2024. aastal laekus konkursile 93 tööd ja siin lehel on koha leidnud neist parimad! Eraldi kategooriates hinnati põhikooli ja gümnaasiumi töid.
Nii nagu varasematel konkurssidel, sai ka sel aastal valida kolme kaasuse vahel: esindatud oli haldus-, karistus- ja tsiviilõigus. Kaasuse lahendamiseks oli mitu võimalust – kirjaliku kohtulahendina või loovas vormis.
Kõige olulisem oli, et lahendus lähtuks konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest.
Head lugemist!
Kaasuskonkursi žürii esimees oli riigikohtunik Vahur-Peeter Liin. Žüriisse kuulusid veel Pärnu Maakohtu tsiviilosakonna kohtunik Leanika Tamm, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja, advokaadibüroo Walless vandeadvokaat Silver Reinsaar, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Taavi Linnus, Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Armani Pogosjan ning Õhtulehe uuriva toimetuse juht ja ajakirjanik Risto Berendson.
Kaasus ,,Kes reetis keda”
Iga vanem teeks kõik, et päästa oma laps.
Enry Tasa 9.b
Ksendra Halop 9.b
Laulasmaa Kool
Toomas Tederi päevik
09.03.24. Tänane hommik oli imetore, kuid siis juhtus midagi ootamatut. Läksime perega Käsmu ,,Avastame Eestit” retkele, et nautida värsket õhku ja luua uusi mälestusi. Mu poeg, Ott-Uno, hakkas aga kaebama jalgade valu üle, mis oli teda juba mõnda aega vaevanud. Tundsin muret ja otsustasin ta koju viia.
11.03.24. Olen väga mures Ott-Uno tervise pärast, sest tema valud süvenevad iga hetkega. Tunnen end abituna, teadmata, mida edasi teha. Selgus, et Ott-Unol on haruldane lihashaigus - Beckeri lihasdüstroofia. Haiglas saime kurva uudise, et arstid pole sellele haigusele veel ravi leidnud. Väike lootus siiski on. Ott-Uno hakkas käima füsioteraapias ja võtma kortikosteroide, et oma seisundit leevendada.
17.03.24. Olen Ott-Uno pärast meeletult mures ja ahastuses. Iga õhtu enne magamaminekut otsin paaniliselt abi – loen terviseportaale lootes leida ravimit või mingit lootusekiirt. Päevade kaupa otsinguid ning lõpuks midagi. USA-s on leitud ravim lihasdüstroofia raviks. Leitud ravim on andnud positiivseid tulemusi küll hiirtega ning on juba uurimises lihasdüstroofia puhul.
21.03.24. Üle pika aja midagi rõõmustavat. Sain kiire vastuse USA teadlastelt, kes ta ravimi uuringuteks sobivaks tunnistasid. See annab mulle pisut rahu ja lootust, kuid südames on ikka suur hirm ja teadmatus tuleviku ees.
22.07.24. Neli kuud on möödunud ja Ott-Uno ravimiuuringud on läinud üle ootuste hästi! Suur rõõm on näha, et ta ei vaja enam ratastooli, vaid saab ise ringi liikuda. Oleme täis kergendust ja tänulikkust ning loodame, et siit edasi läheb kõik aina paremaks.
02.08.24. Saime järgmised head uudised – ravim, mida Ott-Unole vaja läheb, sai lõpuks Eestis müügiloa. Aga rõõmu varjutas kohe suur mure: see ravim on uskumatult kallis, 20 000 eurot kuus, ja Tervisekassa ei kata seda meie jaoks. Püüdsime pere ja sugulastega kokku hoida iga viimase sendi, et vähemalt kaheks kuuks ravimit osta.
13.08.24. Meie rõõm on piiritu, nähes, kuidas Ott-Uno tervis iga päevaga paraneb – see annab meile lootust ja jõudu. Kuid samas varjutab seda rõõmu sügav mure: me ei tea, kust leida raha järgmisteks doosideks. Iga päev, mil ta saab ravi, on kingitus, aga teadmatus tuleviku ees painab meid endiselt.
14.08.24. Hakkasin otsima lisatööd, et Ott-Uno ravi jätkuks, kuigi ahastus surub peale.
10.10.24. Kuid nüüd on needki vahendid otsas. Ahastus ja hirm tuleviku ees pigistavad südant – ma ei tea, kuidas suudame selle kõigega edasi minna. Ma ei tea, mida teha edasi. Kust leida iga kuu see 20 000 eurot?
16.10.24. Peale pikka otsimist leidsin lõpuks omale lisatöö! See oli tõeline juhus, kuid minu jaoks viimane õlekõrs. Nimelt pakkus Jevgeni Lenovo mulle väga tasuvat tööd. Pean pildistama teatud maatükke Alutagusel ja koostama neist kõlvikukaardi. Jevgeni uurib sealset ökosüsteemi. Ometi on nüüd teatud ajaks mure Ott-Uno ravikulude pärast seljatatud. Tunnen suurt rõõmu ja lootust, et saame Ott-Uno ravi jätkata. Vahel juhtub imesid!
29.10.24. Tööl läheb suurepäraselt ja palk on vägev! Nüüd on mul võimalik Ott- Uno ravi eest lihtsamini maksta ning Ott-Uno tervis paraneb iga päevaga. Tunnen suurt õnnetunnet ja kergendust!
06.11.24. Tänane päev oli üllatusi täis, kuid kahjuks negatiivseid. Lõpetasin just ühe raielangi pildistamise, kui mind kinni pidas kaitsepolitsei. Nad konfiskeerisid mu telefoni koos seal tehtud fotodega ja esitasid mulle süüdistuse karistusseadustiku § 232 lg 1 alusel riigireetmises. Tunnen sügavat meeleheidet ja hirmu, kuna ei osanud sellist olukorda ette näha. Olen suures segaduses ja tulevik tundub tumedana. Mind valdab meeleheide
07.11.24. Olen veel suuremas segaduses, kuna mulle seletati, et fotod, mida ma tegin, olid tehtud kohtadest, kuhu plaanitakse rajada kaitsepunkreid. Saan aru , et see, mida tegin, oli vale. Ma ei reedaks ju iialgi oma riiki. Ei iial. Ei iial.
10.11.24. Ma ei tea, mis saab edasi. Mul on suur hirm nii Ott-Uno kui enda pärast. Ma tõesti ei olnud oma teo ohtlikkusest teadlik. Ma ei reedaks oma riiki. Tunnen nii suurt süüd. Samas sain piltide eest 42 000 eurot, mis teeb olukorra veelgi keerulisemaks ja segasemaks. Aga õnneks on Ott-Uno tervis hetkel parem ja püsib stabiilsena.
14.11.24. Homme on kohus.
15.11.24. Tänane päev oli äärmiselt väsitav. Prokurör nõuab mulle üheksa aastast vangistust. Mu pea lõhub otsas. Ma ei saa aru, kuidas saab antud maatükkide pildistamine olla riigireetmine, Maa-ameti kodulehel on need pildid absoluutselt kõigile avalikud ja neid saab näha igaüks kes soovib. Ma tunnen ennast nii mahajäetuna ning ma ei saa aru, kuidas prokurör ei mõista, miks ma sellises olukorras olen. Põhiseaduse §28 ütleb selgelt, et igal inimesel on õigus nende tervise kaitsele.
16.11.24. Olen murtud mees. Miks nii karm karistus? Tahtsin ju lihtsalt päästa oma poega! Põhiseaduse järgi on igaühel õigus elule, tervisele ja inimväärikusele. Miks siis Ott-Unol ei ole seda õigust? Miks? Soovin avalikku kohtuistungit, et kõik teaksid , et ma ei ole otseselt midagi valesti teinud. Ma ei ole riigireetur. Ei ole. Kuid riik peaks tagama kõigile oma kodanikele juurdepääsu vajalikule ravile.
18.11.24. Olen täiesti läbi. Iga vanem teeks kõik, et päästa oma laps. Saan aru, et mu tegu oli vale, aga loodan, et kohustus arvestab kõiki asjaolusid, mis mind selleni viisid. Kas siis tõesti ei ole riigil kohustust tagada, et kõik kodanikud saaksid vajaliku abi tervisehäda puhul. Riik peaks ju ometi võimaldama kõikidele tasuta ravi, ka haruldaste haiguste puhul, isegi kui need ravimid on kallid. Kas tõesti ei suuda riik aidata neid inimesi, kes satuvad keerulistesse olukordadesse. Anda neile nõu ja abi.
21.11.24. Olen hirmul, mind valdab täielik meeleheide. Mis saab edasi kui mulle määratakse reaalne vanglakaristus? Mis saab Ott-Unost? Mis saab mu perest?
02.12. 24. Ometi on läbi see õudus. Võrreldes prokuröri nõudmisetega oli kohtuotsus leebem. Neli aastat tingimisi vanglakaristust kuue –aastase katseajaga. Kergendavaks asjaoluks toodi, et ma polnud teadlik oma teo ebaseaduslikkusest ning mul polnud plaanis tõesti riiki reeta. See oli mulle karm õppetund ja valus kogemus kogu mu perele.
