Hele Mari Raam, Lisette Taada ja Karl Oskar Veidebaum
Juhendaja: Peter Pedak

RESOLUTSIOON

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 3, 11, 12, 17, 22, 23, 29 ja 34, karistusseadustiku (KarS) §-dest 121 ja 263, ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306 lõike 1 punktist 3 ja korrakaitseseaduse § 38, otsustab kohus:

1. Mõista Kristjan õigeks talle esitatud süüdistuses KarS § 263 lõike 1 punktis 1 ja § 121 lõikes 1 sätestatud kuritegude toimepanemises.
2. Tunnistada lennufirma määratud lennukeeld õigustühiseks.
3. Jätta menetluskulud riigi kanda.

ASJAOLUD

1. Kohus tuvastas, et süüdistatav Kristjan asus tööle ekspordiga tegeleva ettevõtte müügijuhina välisturgudele. Tööülesannete täitmiseks saadeti ta välislähetusse, mille käigus otsustas ta soetada potentsiaalsele koostööpartnerile kingituseks 200 ml pudeli Vana Tallinnat.
2. Lennujaama turvakontrollis tuvastati, et pudel ületas käsipagasis vedelike lubatud 100 ml piirmäära. Turvatöötaja selgitas Kristjanile võimalused (joogi äraviskamine, kohapeal tarbimine või äraantava pagasina registreerimine). Kristjan valis viimase asemel joogi kohapeal tarbimise.
3. Pardaleminekul anti Kristjanile teada, et käsipagas tuleb lennuki täituvuse tõttu registreerida äraantavana. Kristjan keeldus, väites ebavõrdset kohtlemist, ning tõmbas vaidluse käigus kohvri jõuliselt enda poole, põhjustades teenindajale sõrmevigastuse. Teine teenindaja minestas.
4. Julgestustöötajad pidasid Kristjani joobes reisijaks ja kutsusid politsei. Politsei viis Kristjani turvaruumi, joovet ei tuvastatud. Juhtunu tõttu jäi ta lennust maha.
5. Hiljem avaldati meedias artikkel ja video pealkirjaga „Joobes mees ründas lennujaama töötajaid“. Lennufirma määras Kristjanile kaheaastase lennukeelu, põhjendust ja õiguslikku alust esitamata.
6. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust, tegi ettepaneku menetluse lõpetamiseks oportuniteediga, mille Kristjan tagasi lükkas. Seejärel esitati talle süüdistus avaliku korra raskes rikkumises ja kehalises väärkohtlemises ning asi saadeti kohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

PROKURATUURI SEISUKOHAD

1. Prokuratuuri hinnangul rikkus süüdistatav Kristjan avalikku korda ning pani toime kehalise väärkohtlemise lennujaama teenindaja suhtes.
2. Süüdistatav käitus agressiivselt, tõmmates teenindaja poole suunatud jõulise liigutusega kohvri enda suunas, mille tagajärjel sai kannatanu füüsilise vigastuse (sõrme nihestus).
3. Süüdistatava käitumine põhjustas segadust ja hirmu avalikus kohas, mistõttu sekkusid lennujaama julgestustöötajad.
4. Kaasreisija ütlused ning turvakaamera salvestised kinnitavad prokuratuuri hinnangul, et süüdistatav oli alkoholi mõju all, mis ilmnes alkoholi tarvitamisest enne turvakontrolli ja alkoholi lõhnast tema juures.
5. Prokuratuuri arvates ei olnud Kristjani käitumine õigustatud, kuna lennufirma töötajal oli seaduslik õigus käsipagasi ümberregistreerimiseks.
6. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et süüdistatav rikkus avalikku korda ja tekitas teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mistõttu on tema tegu kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi

LENNUFIRMA SEISUKOHAD

1. Lennufirma hinnangul tegutsesid selle töötajad vastavalt lennuohutuse ja pagasireeglite nõuetele, mistõttu Kristjanile määratud lennukeeld on olnud põhjendatud ja vajalik meede.
2. Süüdistatav ei allunud lennufirma teenindaja seaduslikele korraldustele ning kasutas tema suhtes füüsilist jõudu, mille tagajärjel töötaja sai vigastada.
3. Lennukeeld määrati turvalisuse kaalutlustel, vältimaks sarnaste intsidentide kordumist tulevikus.
4. Ettevõtte seisukoha kohaselt ei ole lennufirma kohustatud lubama pardale reisijat, kelle käitumine võib kujutada ohtu teiste reisijate või töötajate turvalisusele.
5. Meedias ilmunud teave juhtunu kohta levis kolmandate isikute vahendusel, mitte lennufirma initsiatiivil.
6. Lennufirma leiab, et süüdistataval puudub õigus nõuda lennukeelu tühistamist, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku meetmega, vaid eraõigusliku ettevõtte sisekorra alusel rakendatud otsusega.

KAEBAJA SEISUKOHAD

KRISTJANI SEISUKOHAD

1. Kristjan leiab, et teda on diskrimineeritud, kuna tema käsipagas vastas lennufirma kehtestatud mõõtudele ja kaalupiirangutele. Sellest tulenevalt peab ta ka talle määratud lennukeeldu õigusvastaseks ja põhjendamatuks.
2. Kristjan rõhutab, et on seni olnud laitmatu mainega ning peab meedias ilmunud kajastusi eksitavaks ja oma reputatsiooni kahjustavaks.
3. Süüdistatav väidab, et lennukeeld on õigusliku aluseta, kuna selle kehtestamiseks puudub seaduslik või lepinguline raamistik.
4. Kristjan eitab, et ta oleks olnud joobes. Ta selgitab, et tarbis 200 ml pudeli Vana Tallinna lennujaama turvakontrollis üksnes seetõttu, et talle anti valik jook ära visata või see kohapeal ära tarbida. Tema eesmärk ei olnud joobe saavutamine, vaid mõistlikult käituda olukorras, kus vedelikku käsipagasis kaasa võtta ei tohtinud.
5. Politsei ei teostanud joobe tuvastamise toimingut, mistõttu puudub ametlik tõend tema võimaliku joobe kohta.
6. Kristjan peab kaasreisijate ütlusi ja videomaterjali subjektiivseks, kuna need põhinevad oletustel ja visuaalsel hinnangul (nt „lõhn oli juures“), mitte objektiivsetel tõenditel.
7. Turvakaamera salvestis kajastab üksnes alkoholi tarbimist, mitte aga seda, et süüdistatav oleks olnud purjus või agressiivne.
8. Kristjan väidab, et ei rünnanud kedagi, vaid kaitses oma eraomandit, mida lennufirma töötaja püüdis tema tahte vastaselt ära võtta.
9. Teenindaja vigastus oli õnnetusjuhtum, mitte tahtlik tegu. Kristjani tegevus ei olnud suunatud avaliku korra rikkumisele ega vägivalla kasutamisele, vaid oli enda õiguste kaitse olukorras, kus ta tundis, et teda koheldakse ebaõiglaselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus märgib, et lennujaama turvakontrolli järgset ala tuleb käsitada avaliku kasutusega, kuid piiratud juurdepääsuga alana, mis kuulub avaliku koha mõiste alla KarS § 263 tähenduses. Tegemist on Eesti riigi jurisdiktsiooni all oleva julgestusrežiimiga avaliku kohaga, millele kohaldub avaliku korra kaitse. Kohus leiab, et süüdistatava Kristjani käitumine oli emotsionaalne ja kohatu, kuid see ei olnud suunatud avaliku korra rikkumisele laiemas tähenduses. Tegemist oli konkreetse konfliktiga teenindaja ja reisija vahel, mitte tegevusega, mis oleks häirinud või ohustanud üldist avalikku korda.
Seetõttu järeldab kohus, et Kristjani tegu ei vasta KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisutunnustele ning avaliku korra raske rikkumise koosseis ei ole objektiivselt täidetud.

Teenindaja kukkumine ja vigastus tekkisid Kristjani järsust liigutusest, millega ta tõmbas kohvri enda poole. Tõenditest ei nähtu, et Kristjan oleks soovinud või pidanud võimalikuks vigastuse tekkimist. Kehalise väärkohtlemise koosseis KarS § 121 mõttes eeldab vähemalt kaudset tahtlust teise isiku tervise kahjustamiseks või valu tekitamiseks, mida käesoleval juhul ei ole tuvastatud. Kristjani käitumist võib pidada hooletuks ja emotsionaalseks, kuid mitte tahtlikult vägivaldseks.
Seetõttu leiab kohus, et Kristjani teos puuduvad nii kehalise väärkohtlemise objektiivne kui ka subjektiivne koosseis.

Kohus tuvastab, et politsei ei koostanud joobe tuvastamise protokolli ega ekspertiisiakti korrakaitseseaduse § 38 lõike 1 alusel, mistõttu puudub ametlik tõend Kristjani võimaliku joobe kohta. Prokuratuuri viidatud tõendid - turvakaamera salvestis ja kaasreisija ütlused - ei ole piisavad, et tuvastada süüdistatava joobes olekut KrMS või KarS tähenduses. Ainuüksi alkoholi tarvitamine ei ole samastatav joobega, kuna joobe fakti tuvastamine eeldab vastavat menetluslikku toimingut ja ekspertiisi korrakaitseseaduse § 38 alusel.
Seetõttu leiab kohus, et Kristjani joobes olek ei ole tõendatud ning seda ei saa lugeda tuvastatuks kriminaalmenetluse mõttes.

Kohtu hinnangul ei esine põhiseaduse § 12 tähenduses diskrimineerimist, kuna lennufirma otsus ei olnud seotud ühegi keelatud tunnuse (nt soo, rahvuse, veendumuste või muu sellise) alusel.

Kohus leiab, et lennufirma poolt Kristjanile määratud kahe aasta pikkune lennukeeld ei ole KarS tähenduses lisakaristus, vaid eraõiguslik meede, mille on kehtestanud lennuettevõtja oma sisekorraeeskirjade alusel. Karistuse või lisakaristuse saab määrata üksnes kohus riigi nimel, mistõttu lennukeeld ei kuulu kriminaalkaristuste hulka. PS § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja seaduste alusel. Lennufirma on eraõiguslik juriidiline isik ning ei ole riigivõimu kandja, seega ei saa ta karistusi kohaldada.
Kuna seaduses ei ole sätestatud lennukeeldu kui karistusliiki, ei saa seda käsitada karistusena KarS ega KrMS tähenduses.
Kohus leiab, et lennukeeld kujutab endast isiku liikumisvabaduse piirangut, mida kaitseb PS § 34 ning mõjutab samuti tema töövabadust, mida kaitseb põhiseaduse § 29.
Antud juhul ei ole tõendatud, et Kristjan oleks ohustanud lennuohutust, olnud joobes või käitunud tahtlikult vägivaldselt.
Seetõttu on lennufirma määratud lennukeeld õigusvastane ja ebaproportsionaalne meede, mis rikub PS § 11 kohast proportsionaalsuse põhimõtet ning Kristjani põhiseaduslikke õigusi.

Kohus märgib, et prokuratuuri ettepanek lõpetada kriminaalasi oportuniteedi alusel eeldas Kristjani nõusolekut ning oleks sisuliselt tähendanud süü omaksvõttu. Kuigi selline lahendus ei oleks toonud kaasa andmete kandmist karistusregistrisse, oleks see kahjustanud Kristjani head nime ja mainet, mis on põhiseaduse § 17 kohaselt kaitstud.
Keeldumist oportuniteedist ei saa käsitada ega tõlgendada süü kinnitava asjaoluna, vaid see on süüdistatava seaduslik õigus kaitsta oma head nime ja õigusi täiemahulise kohtuliku arutamise kaudu.

KOHTU JÄRELDUSED

1. Kehalise väärkohtlemise tahtlus puudub, tegu oli ettevaatamatu liigutus, mitte tahtlik rünne.
2. Avaliku korra raske rikkumise objektiivsed tunnused ei ole täidetud.
3. Joove ei ole tõendatud.
4. Lennukeeld on ülemäärane ja õigustühine ja ei kuulu seetõttu kohaldamisele. Menetluskulud jäävad riigi kanda.