Henri Ausin
Juhendaja: Kaja Kenk

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.
2. Tuvastada, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise KarS § 262 järgi.
3. Mõista süüdistatav õigeks KarS § 121 ja KarS § 263 järgi esitatud süüdistustes.
4. Määrata, et süüdistatava joobeseisundit pole võimalik kinnitada.
5. Määrata, et süüdistatava suhtes ei toimunud diskrimineerimist.
6. Kohustada lennufirmat esitama süüdistatavale kirjalik põhjendus lennukeelu kehtestamise osas ning tagama tema õigus keelu vaidlustamiseks.
7. Kohustada süüdistatavat kandma menetluskulusid summas X eurot KarS § 262 süüdistusega seotud menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristjan, kes töötab müügijuhina, plaanis tööreisile kingiks kaasa võtta likööri Vana Tallinn 200ml suuruses pudelis.
2. Lennujaama turvakontrollis selgitati talle, et käsipagasi vedelike limiit oli 100ml anuma kohta ning Kristjan otsustas joogi kohapeal ära juua, mida tõendab lennujaama turvakaamera salvestis.
3. Pardaleminekul selgitati Kristjanile, et lennukis polnud käsipagasile rohkem ruumi ning tema pagas tuleks ära antava pagasina registreerida. Teenindaja alustas süüdistatava kohvrile lipiku kinnitamist, kuid Kristjan süüdistas teenindajat diskrimineerimises ning tõmbas jõuliselt oma kohvri tagasi, mis pani teenindaja kukkuma ja tekitas talle sõrmevigastuse, kuna tema sõrm jäi lipikusse kinni ning tuli liigesest välja.
4. Kohale jõudnud politsei alustas menetlust, kuid ei tuvastanud ametlikult Kristjani joovet.
5. Lennufirma kehtestas Kristjanile õigusliku aluseta lennukeelu.
6. Prokuratuur süüdistas teda avaliku korra raskes rikkumises ning kehalises väärkohtlemises, mõlemat tehtud olles joobeseisundis.
7. Süüdistatav eitab prokuratuuri süüdistusi puuduvate tõendite põhjal ning taotleb lennukeelu tühistamist. Süüdistatav leiab ka, et teda diskrimineeriti lennufirma teenindajate poolt, kui tema kohvrit ei lubatud käsipagasi hulka võtta.
8. Prokuratuur esitas süüdistatavale oportuniteedi, kuid süüdistatav keeldus sellest, kuna ei soovi oma süüd tunnistada. Pöördutakse Tartu Maakohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et Kristjani vastu ei toimunud diskrimineerimist, kui teenindaja ei olnud nõus võtma tema pagasit lennuki käsipagasi hulka. Otsus oli tehtud praktilisel vajadusel lennukis oleva ruumi säilitamiseks ning puuduvad tõendid, mis näitaksid, et otsus oli tehtud mõne Kristjani isikuomaduse põhjal (sugu, rahvus, maailmavaade vms).
10. Kohus märgib, et kuigi lennukeelu kehtestamisel oli tegu erafirma ja isiku vahelise lepinguga ning kohtul pole võimalik seda tühistada, võib see otsus piirata süüdistatava põhiõigusi nagu ettevõtlus- ja liikumisvabadus (PS § 31 ja 34). Samuti ei antud lennukeelu kehtestamisel selle kohta õiguslikku põhjendust ega võimalust seda vaidlustada. Kohus kohustab selle tõttu lennufirmat esitama 30 päeva jooksul süüdistatavale kirjaliku põhjenduse, milles on selgelt välja toodud reeglid ja tingimused, mille põhjal keeld kehtestati. Samuti tuleb anda süüdistatavale võimalus seda keeldu vaidlustada.
11. Kohus leiab, et joobeseisundi üle otsustamiseks pole piisavateks tõenditeks turvakaamerate salvestused ega kaasreisijate tunnistused. Õigusliku joobe tuvastamiseks on vajalik kas alkomeetri tulemust või vere alkoholisisalduse kontrolli vereproovi abil, mis näitaksid joovet. Selle tõttu ei saa kohus arvestada kohtuotsuse tegemisel süüdistatava joobeseisundiga.
12. Kohus leiab, et kuigi tõmmates lennuteenindaja käest enda poole oma kohvrit ja põhjustades talle sõrmevigastuse tõesti kahjustati teise inimese tervist, ei saa öelda, et süüdistatava tegu oleks olnud tahtlik, kuna kohvri enda kätte tõmbamise teo eesmärgiks polnud teenindajale vigastust tekitada ning oleks olnud raske ette näha, et teenindaja sõrm oleks võinud lipikusse kinni jääda ning liigesest välja tulla. Kohus märgib, et tegemist oli teoga, mis põhjustati hooletuse ja ettevaatamatuse tõttu, mitte tahtlikust soovist kedagi vigastada. Selle tõttu ei ole täidetud kuriteokoosseisud kehaliseks väärkohtlemiseks KarS § 121 järgi.
13. Kohtu hinnangul polnud tegu avaliku korra raske rikkumisega, mida kirjeldab KarS § 263, kuna tegu polnud sihiliku avaliku korra rikkumisega, vaid üksnes emotsionaalsest seisundist tingitud ebaviisaka käitumisega lennuteenindajate suhtes. Küll aga langeb tegu avaliku korra rikkumise (KarS § 262) alla, kuna tegu leidis aset lennujaamas, mis on avalik koht ning häiris sealset korda ning rahu.
14. Kohus märgib, et Kristjanil oli õigus keelduda prokuratuuri pakutud oportuniteediga nõustumast, sest ta uskus, et tema tegu polnud tahtlik. Võimalust menetlus oportuniteediga lõpetada pakutakse juhul, kui avalik menetlushuvi puudub ning süü pole suur (KrMS § 202). Kohus märgib, et kuigi oportuniteediga nõustumine näitaks, et süüdistatav mingil määral kinnitab prokuratuuri esitatud teo toimumist, pole see võrdne süü tunnistamisega, sest sellega ei kaasne süüdimõistvat kohtuotsust.
15. Kohus märgib, et süüdistatav on hea mainega inimene, kes oli eelnevalt karistamata ning polnud varem õigusorganitega kokku puutunud. Kohus leiab, et süüdistatav pole süüdi kehalises väärkohtlemises, kuna intsident teenindajaga oli tahtmatu õnnetus. Samuti ei leia kohus süüdistatavat olevat süüdi avaliku korra raskes rikkumises, kuid leiab ta süüdi olevat avaliku korra rikkumises KarS § 262 põhjal. Kohus märgib, et süüdistatava joobeseisundit pole võimalik arvesse võtta. Seetõttu määrab kohus süüdistatavale rahatrahvi suuruses 50 trahviühikut avaliku korra rikkumise eest KarS § 262 põhjal.
16. Osalise süüdimõistmise tõttu jäävad menetluskulud avaliku korra rikkumise eest KarS § 262 järgi summas X eurot kanda süüdistatava poolt, kuid menetluskulud raske avaliku korra rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest kanda riigi poolt, kuna süüdistatav mõistetakse nende osas süütuks.