Theresa Veber
Juhendaja: Liis Reier

ASJAOLUD

1. Tallinna riigigümnaasiumi lastevanemate koosolekul teatas klassijuhataja Dmitri, et kuigi tal on kiire, võtab ta õpilaste lõpureisi tarvis rahakogumise vabatahtlikult enda peale, kuid teeb seda omal viisil, millega lapsevanemad nõustusid.
2. Paari nädala jooksul koguti õpilaste lõpureisiks sularahas üle 10 000 euro, mida Dmitri hoidis oma maal asuvas elukohas ümbrikus, eesmärgiga korraldada reis võimalikult väikeste kuludega.
3. Dmitri elukoht hävis maastikupõlengus ning koos sellega hävis ka ümbrikus hoitud sularaha.
4. Kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest, põhjendades, et maastikupõleng on loodusõnnetus, mille eest kindlustuslepingus hüvitist ette nähtud ei ole.
5. Pärast juhtunut avaldas Ingrid (üks lastevanematest) sotsiaalmeedias videolõigu, milles nimetas Dmitrit rumalaks ja viitas, et kogutud raha „läks Dmitri rumaluse tõttu kaduma“.
6. Järgmisel päeval avaldas ajakiri Kuluaarid Ingridi sõnadel põhineva artikli pealkirjaga „Tallinna riigigümnaasiumis omastas klassijuhataja lõpureisiks kogutud raha. Tuntud sisulooja Ingrid kurdab, et peab nüüd ise lapsele reisi korraldama“.
7. Ajakirjas ilmunud loo peale teavitas kool Dmitrit töölepingu ülesütlemisest, märkides põhjuseks tema raske hooletuse ja käitumise, mille tõttu „ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist“.
8. Ülle, koos teiste lapsevanematega, esitas Dmitri vastu hagi, milles nõuti kõigile lapsevanematele lõpureisiks makstud raha tagastamist koos intressi ja kohtukulude hüvitamisega, põhjendades nõuet Dmitri hooletu käitumisega kohustuse täitmisel.
9. Dmitri vaidles hagile vastu, väites, et raha hävimine oli põhjustatud vääramatust jõust ning et vastutuse peaks võtma kindlustusselts, kellega ta oli sõlminud kindlustuslepingu.
10. Dmitri esitas vastuhagi Ingridi vastu, väites, et Ingridi sotsiaalmeediapostitus ja sellele järgnenud meediakajastus rikkusid tema õigust aule ja heale nimele ning kahjustasid tema õigust valida tegevusala; Dmitri nõudis rikkumiste eest mittevaralise kahju hüvitamist ning töökoha kaotuse eest Ingridilt veel ka palga hüvitamist seni, kuni ta on leidnud uue töökoha.

MENETLUSLIKUD SELGITUSED JA KOHTU PÄDEVUS

1. Käesolevas asjas on hagejateks lapsevanemad, keda esindab Ülle ning kostjaks Dmitri.
2. Vastuhagi hagejaks on Dmitri ja vastuhagi kostjaks on Ingrid.
3. Kindlustusselts, kellega Dmitril oli sõlmitud kodukindlustuse leping, ei ole käesolevas hagis osaline, seetõttu ei saa kohus teha ettekirjutusi kindlustusseltsile ega otsust kindlustusseltsi õiguste ega kohustuste üle. Samuti ei kuulu käesoleva hagi puhul menetlusse Dmitri ja kooli vahelise töölepingu ülesütlemise õiguslikkus, kuna kool ei ole käesolevas hagis osaline.
4. Kohus on pädev asja lahendama tsiviilkohtumenetluses, kuna vaidlus puudutab kahju hüvitamise nõuet, mis kuulub tsiviilõiguse valdkonda.
5. Käesolevas vaidluses tuleb kohtul lahendada, kas klassijuhataja Dmitri vastutab lapsevanemate ees klassireisiks kogutud raha hävimise eest ning kas lapsevanem Ingrid rikkus oma tegevusega sotsiaalmeedias Dmitri põhiõigust aule ja heale nimele.
6. Vaidluste lahendamiseks tuleb kohtul hinnata mitut omavahel seotud asjaolu, tuginedes ennekõike Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS). Kuna põhiseaduses toodud põhiõigusi hinnatakse rakendusseaduste alusel, siis tugineb kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka:
   • Võlaõigusseadusele (VÕS), mis reguleerib Dmitri ja lapsevanemate vahelist kokkulepet, Dmitri ja kindlustusfirma vahelist kokkulepet ning samuti isiku au ja hea nime kaitset.
   • Töölepingu seadusele (TLS), mis määrab töölepingu ülesütlemise tingimused

RESOLUTSIOON

1. Lastevanemate hagi Dmitri vastu
   • Jätta lapsevanemate hagi Dmitri vastu rahuldamata
   • Jätta lapsevanemate nõue klassireisiks kogutud raha, intressi ja kohtukulude hüvitamiseks rahuldamata.
   • Tuvastada, et Dmitri ei vastuta lapsevanematele klassireisiks kogutud raha hävimise eest, kuna kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel (VÕS § 103).
   • Tuvastada, et Dmitri tegevus ei kujutanud endast rasket hooletust ega tahtlikku kohustuse rikkumist (VÕS § 620).
2. Dmitri vastuhagi Ingridi vastu
   • Rahuldada Dmitri vastuhagi osaliselt.
   • Tuvastada, et Ingrid rikkus Dmitri õigust aule ja heale nimele (PS § 17) ning põhiseaduslikule õigusele vabalt valida tegevusala ja töökoht (PS § 29).
   • Mõista Ingridilt Dmitri kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3 500 eurot.
   • Jätta Dmitri nõue saamata jäänud töötasu hüvitamiseks rahuldamata.

ÕIGUSLIK ANALÜÜS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Klassijuhataja Dmitri vastutus lastevanemate ees
   

   Kohus tuvastab, et kuna Dmitri võttis vabatahtlikult enda peale õpilaste lõpureisiks raha kogumise, siis kujunes Dmitri ja lastevanemate vahel tasuta käsundusleping (VÕS § 619 tähenduses). Sellest tulenevalt oli Dmitril kohustus tegutseda kokkuleppe täitmisel hoolsalt ning tema kohustus oli ära hoida kahju tekkimine lastevanemate varale (VÕS § 620).

   VÕS § 103 lg 2 sätestab: Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada.

   Dmitri elamu ning seal hoitud klassireisiks kogutud sularaha hävisid maastikupõlengus. Kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest, väites, et tegemist oli loodusõnnetusega, mida kindlustusleping ei kata.

   See, kas maastikupõleng on loodusõnnetus või mitte, sõltub põlengu tekke põhjusest. Kui põleng tekkis looduslikul teel (nt välk), siis on tegemist loodusõnnetusega, kui see tekkis inimtegevuse tõttu (nt hooletult maha visatud suitsukoni), siis on tegemist tulekahjuga, isegi kui see levis edasi looduslike tegurite mõjul (nt tuul või kuiv maapind).

   Kaasuses ei ole ühtegi märki sellest, et tuli oleks süttinud looduslikul põhjusel. Päästeameti teate kohaselt oli tegemist maastikupõlenguga, kuid põlengu tekkimise põhjust välja toodud ei olnud. Nii ei ole kindlustusseltsil õigus asuda seisukohale, et tegu oli loodusõnnetusega ja Dmitril on õigus kindlustuse otsus vaidlustada.

   Kohus leiab, et Dmitri elukoha hävitanud põleng oli ootamatu ja Dmitrist sõltumatu sündmus ning seda tuleb käsitada vääramatu jõuna (VÕS § 103 mõttes).

   Järgnevalt tuleb hinnata, kas Dmitri oli kogutud raha hoiustamisel hooletu.

   VÕS § 620 lg 2 sätestab: Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

   Dmitri tegevust tuleb hinnata tema olukorrast ja eesmärgist lähtudes. Tuleb arvestada, et Dmitri tegutses vabatahtlikult, ilma tasu saamata, ja tema kavatsus oli korraldada reis võimalikult väikeste kuludega. See on kooskõlas Võlaõigusseaduse § 620 lg 2 sätestatuga. Ühtlasi ei ole Dmitri professionaalne rahahaldur ja nii ei saa teda pidada oma kutsetegevuses tegutsevaks käsundisaajaks ega eeldada temalt üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel pakutavat raha haldamist.

   Kuigi sularaha hoidmine kodus ei ole tavapärane viis suure summa hoiustamiseks, ei saa seda käsitleda automaatselt hooletusena. Ka raha hoidmisel pangas esineb riske (nt oht langeda digipettuse ohvriks). Lisaks eeldab panga­kontole raha kogumine toimivat haldussüsteemi ja pidevat arvepidamist. Vastasel juhul on oht, et lastevanematelt ebaregulaarsuselt laekuv raha seguneb isikliku rahaga ja saab kogemata osaliselt kulutatud.

   Kohus leiab, et tõenditest ei nähtu, et Dmitri oleks käitunud hooletult. Veel enam puudub alus väita, et tegu oli raske hooletusega. Dmitri valik raha hoiustamiseks ei olnud ideaalne, aga ta käitus kohustuste täitmisel vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning heas usus.

2. Ingridi tegevuse mõju Dmitri mainele
   

   Kohus märgib, et Ingridil on põhiseaduslik õigus sõnavabadusele (PS § 45), kuid selle teostamine peab olema kooskõlas teiste isikute põhiõigustega. Dmitri väidab, et Ingridi sotsiaalmeedias avaldatud videolõik ja selle põhjal kirjutatud artikkel rikkusid tema õigust aule ja heale nimele (PS § 17) ning kahjustasid tema õigust valida vabalt tegevusala (PS § 29).

   Ingrid avaldas sotsiaalmeediapostituses järgneva sisuga väite: „Klassijuhataja Dmitri oli nii rumal, et arvas, et hea mõte on panna lõpureisiks kogutud raha ümbrikusse. Otse loomulikult läks see kaduma!“ Ajakiri Kuluaarid avaldas seejärel Ingridi videol põhineva artikli, mille pealkirjas oli toodud: „Tallinna riigigümnaasiumis omastas klassijuhataja lõpureisiks kogutud raha“.

   Kuigi meedia andis Ingridi sõnadele negatiivsema tähenduse (väites, et Dmitri omastas raha), ei saa Ingridi sõnakasutust siiski korrektseks pidada. Oma videos nimetas Ingrid Dmitrit rumalaks ja väitis, et õpilaste lõpureisiks kogutud raha „läks kaduma“. Väljend „rumal“ on alusetult halvustav ega ole kuidagi põhjendatud ning „läks kaduma“ jätab mulje, justkui oleks Dmitri kaotanud talle usaldatud raha. Viimane aga ei vasta tõele, sest raha hävis vääramatu jõu tõttu.

   Kohus leiab, et Ingridi tegevus rikkus Dmitri õigust aule ja heale nimele (PS § 17). Avalik solvamine ja eksitava teabe levitamine kahjustasid Dmitri reputatsiooni ning alandasid teda avalikkuse ees. Kohus märgib ka, et Ingridi tegevus mõjutas Dmitri põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala ja töökoht (PS § 29). Meediakajastus ja sellest tulenenud negatiivne avalik tähelepanu tõid kaasa vallandamise ja raskendasid oluliselt Dmitri võimalusi õpetajana tööd leida.

   Kohus hindab, et Dmitrile on Ingridi tegevuse tõttu põhjustatud mittevaralist kahju. Arvestades rikkumise ulatust, meediakajastuse mõju ja Ingridi jälgijaskonna suurust, peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 3 500 eurot. Samas ei ole tõendatud otsest seost Ingridi tegevuse ja töölepingu lõpetamise vahel, kuna kool tegi otsuse iseseisvalt, tuginedes oma hinnangule. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 hüvitatakse kahju üksnes juhul, kui see on tekitaja tegevuse otsene tagajärg (põhjuslik seos). Seetõttu ei saa Dmitrile mõista välja saamata jäänud töötasu, kuna see ei ole otseses seoses Ingridi tegevusega.