Joanna Ojamaa
Juhendaja: Liis Reier

Osapoolte (prokuratuur ja Kristjan) kirjalikud nõuded

1. Prokuratuur tahab alustada kiiresti menetlust, et mitte pälvida meedia ja kommentaatorite pahameelt, sest meedias oli seda lugu laialdaselt juba kajastatud ja kommentaarid olid teravad. Prokuratuur pakub Kristjanile võimalust lõpetada menetlus oportuniteediga tingimusel, et ta maksab 500 eurot vabalt valitud heategevusorganisatsioonile ja vabandab kannatanu ees.
2. Kristjan keeldub prokuratuuri pakutust. Ta usub, et see tähendaks süü tunnistamist ning kahjustaks tema senist laitmatut mainet. Kristjan leiab, et teda diskrimineeriti ning lennufirma määratud lennukeeld on ebaseaduslik, kuna sellel puudub õiguslik alus. Lennukeeld tähendab talle ka senise töökoha kaotust.

Kohtuniku argumentatsioon kohtu arutluses olevate küsimuste kaupa

1. Kas Kristjanit diskrimineeriti, kui tema kohvrit ei lubatud pardale?

Faktilised asjaolud: Pardaleminek toimub gruppide kaupa ning igale reisijale on lubatud üks käsipagasiühik (nt väike kohver) ja üks isiklik ese (nt sülearvutikott). Kristjani kohver vastab lennufirma nõuetele. Kui tema grupp pardale kutsutakse, selgitab teenindaja, et lennuk on täis ja kõik käsipagasid ei mahu salongi. Teenindaja asub Kristjani kohvrile paigaldama pagasilipikut, et registreerida see ära antava pagasina. Kristjan ärritub ja ütleb valju häälega: „Te diskrimineerite mind! Ma ei anna seda kohvrit ära! Minu kohver on lubatud mõõtudes ja kaalus! Lasksite varem pardale inimesi, kellel oli lubatust rohkem pagasit, ja nüüd võtate ainult ühe kindla kohvritootja kohvreid ära!“
Kohtu argumentatsioon: Lennufirmadel on õigus turvalise sõidu kaalutlustel sättida pagasit vastavalt vajadusele, liigutades selle salongist lennuki pagasiruumi. Lennufirma ei küsinud selle eest Kristjanilt täiendavat tasu. See asjaolu, et turvakontrolli tõttu ta pidi alkoholi ära jooma, kuna seda ei saanud käsipagasisse panna, oli Kristjani vaba valik. Ja see asjaolu, et hiljem ootamatult tuli ikkagi käsipagas ära anda ära antavasse pagasisse, oli halbade asjaolude kokku langemine.
PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimiseks peetakse inimese ebaõiget ja erinevat kohtlemist, vahetegemist, väljaarvamist või eelistamist. Aga mitte iga erinev kohtlemine pole alati diskrimineerimine. Mõnikord võib erinev kohtlemine olla vajalik just diskrimineerimise ärahoidmiseks.
Kristjani juhtumi puhul tuleb hinnata, kas teda on võrreldes teiste reisijatega koheldud erinevalt pelgalt mingi konkreetse tunnuse tõttu. Tema väide, et seda on tehtud kohvritootja mudeli eelistuse tõttu, on paljasõnaline ja seda ei saa lugeda diskrimineerimiseks põhiseaduse § 12 mõttes. Kristjanit ei ole ka kaudselt diskrimineeritud, sest teda ei ole asetatud halvemasse positsiooni kui teised reisijad. Kõik lennule registreeritud reisijad lubati lennule (kõiki koheldi sarnaselt), ainus erinevus oli käsipagasi salongi mittevõimaldamine. Puudub info selle kohta, et lennufirma oleks teinud reisijate suhtes erisuse PS § 12 nimetatud tunnuste tõttu. Kõiki sarnases olukorras olevaid reisijaid koheldi ühtemoodi, välja arvatud kohvrite paigutuse osas.
PS § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Kristjan oleks väga hästi saanud oma reisi alustada, oleks ta ainult nõustunud oma käsipagasi äraandmisega, tema omand oleks talle ikka alles jäänud, lihtsalt selle valdusele kehtis ajutine kitsendus. Liiatigi oli tal plaanis pärast likööri ära joomist lennukis magada ja kotti polekski tal otseselt vaja läinud.

2. Kas lennujaam on avalik koht?

Faktilised asjaolud: Lennujaam on avalik koht, millel on aga piiratud kohad vabaks liikumiseks ja kasutamiseks.
Kohtu argumentatsioon: Avalik koht on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium (nt pargid, teed, haridus- ja kultuuriasutused, kauplused jne). Lennujaam ei ole täielikult avalik koht, kuid sellel on avatud osad. Lennujaama avalikud osad on selle esised alad, sissepääsu- ja piletiostualad ja parkimisplatsid. Avalikud alad ei ole kontrollpunktid, turvatsoonid, lennukile mineku väravad, sest nende juurde pääseb isik vaid kehtiva piletiga. See piirkond, kus Kristjani juhtum aset leidis, ei olnud enam avalik koht.

3. Kas Kristjan on objektiivselt täitnud kuriteokoosseisud või on tegu halbade asjaolude kokkulangemisega? Kas kohvri jõuline tõmbamine on kehaline väärkohtlemine? Kas joobe tõendamiseks piisab turvakaamera salvestisest ja kaasreisija ütlustest?

Faktilised asjaolud: Kristjan joob ära 200 ml alkoholi. Ta ärritub ja karjub välju häälega, kui teenindaja asub tema kohvrile paigaldama pagasilipikut, et registreerida see ära antava pagasina. Kristjan tõmbab jõuliselt kohvri enda juurde tagasi, mille peale teenindaja kukub ja tema sõrm, mis oli jäänud lipiku külge kinni, tuleb liigesest välja. Kristjani joomist ja füüsilist tegevust saab tõestada kaasreisija tehtud videoga ja turvakaamera videoga.
Kohtu argumentatsioon: Õigushüvesid kahjustavad süüteod on jaotatavad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteo ja väärteo erinevus seisneb just nende raskuses ja nende eest määratavas karistuses. Väärteo puhul ei määrata karistuseks vangistust. Kehaline väärkohtlemine on teise inimese tervise kahjustamine. Karistusseadustiku § 121 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Selles olukorras, kui Kristjan oma kohvrit tõmbas, ta küll ei tahtnud teha haiget teenindajale, kuid sellest hoolimata põhjustas talle füüsilise kehalise kahjustuse (sõrm tuleb liigesest välja). Kui ta oleks olnud kaine ja kogu selles olukorras jäänud rahulikus, siis ta oleks olnud viisakas ja palunud ilusti oma pagasi tagasi enda kätte. PS § 19 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olgugi, et Kristjanil ei olnud algselt kavatsust ega tahtlikku plaani rikkuda seadusi ja korda või teha kellelegi haiget, näitavad asjaolud, et tegemist oli kehalise väärkohtlemisega ja seaduse rikkumisega. Kohus peab hindama, kas tegemist on kuriteo või väärteoga. Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kuid seejuures võivad kuriteona olla karistatavad ka ettevaatamatusest tulenevad teod. Väärteod on enamasti erinevad korrarikkumised. Kristjan aga põhjustas oma ettevaatamatusega (kohvri teenindaja käest ära rebimisega) kehalise kahjustuse teenindajale. On tuvastatud, et Kristjani tegevuse tagajärjel on teenindaja näpp liigesest väljas. Ja sellega seoses on tegemist kuriteoga ja mitte väärteoga ning Kristjan on objektiivselt täitnud kuriteokoosseisu.
Turvakaamerad lennujaamas on usaldusväärsed allikad, sest need salvestavad koguaeg, mitmest nurgast ja on kõrge kvaliteediga. Kaasreisija ütlusi ei saa tõendina kasutada joobe tõestamiseks, sest too võis valesti näha või valet lõhna tunda. Kohale tulnud politsei oleks pidanud tunnistajate ütluste põhjal, et Kristjan on joobes, läbi viima menetlustoimingu, millega oleks tuvastatud Kristjani joove. Kuna see toiming jäi tegemata, siis ei saa ainult tunnistajate hinnangule tugineda, samuti ei saa tugineda turvakaamera salvestisele, sest need mõlemad ei anna tõenduslikku kinnitust joobe olemasolu ja suuruse kohta.

4. Kas lennufirmal oli õigus määrata Kristjanile kahe aasta pikkune lennukeeld? Kas lennukeeld on lisakaristus? Kas kohtul on võimalik lennukeeld tühistada?

Faktilised asjaolud: Lennufirma määras Kristjanile kaheaastase lennukeelu.
Kohtu argumentatsioon: Kohus peab asjaolude hindamisel lähtuma EL-is paika pandud ühtsetest lennureisijate õigustest ja rahvusvahelistest konventsioonidest. Lennufirmal on õigus keelduda Kristjani teenindamisest, tema käitumise ja juhtumi tagajärgede pärast. Kuid lennufirma peab Kristjanile kirjalikult selgitama, miks lennukeeld sätestati ja miks see on määratud just selliseks ajaks. Kristjanil on õigus lennukeeluga mitte nõustuda ja vaidlustada see kohtus. Kohtul on ka õigus lennukeeld tühistada ja tunnistada õigusvastaseks, kui lennufirma poolt esitatud keelul ei ole õiguslikku alust. Lennufirma poolt määratud lennukeeld ei ole käsitletav lisakaristusena, sest ainult kohtul on õigus määrata lisakaristust. Lisakaristus oma olemuselt on karistus, mis lisatakse kohtu poolt põhikaristusele.
Kuna lennufirma poolt määratud lennukeeld on jäänud Kristjanile põhjendamata, siis ei saa kohus hinnata, kas lennukeeld on põhjendatud ja sobiv karistus. Ja ka Kristjan ise ei saa aru, mille alusel ja miks just selline keeld määratud on.

5. Kas oportuniteediga nõustumine tähendanuks süü tunnistamist?

Faktilised asjaolud: Kuna see on Kristjanile esimene sekeldus õiguskaitseorganitega, siis pakutakse talle võimalust lõpetada menetlus oportuniteediga tingimusel, et ta maksab 500 eurot vabalt valitud heategevusorganisatsioonile ja vabandab kannatanu ees. Kristjan keeldub, ta usub, et see tähendaks süü tunnistamist ning kahjustaks tema seinist laitmatut mainet. Kristjan leiab, et teda diskrimineeriti ning lennufirma määratud lennukeeld on ebaseaduslik, kuna sellel puudub õiguslik alus. Lennukeeld tähendab talle ka senise töökoha kaotust.
Kohtu argumentatsioon: Oportuniteet tähendaks Kristjani jaoks kriminaalmenetluse lõpetamist kokkuleppel prokuröriga, sest üldsus ei tunne tema juhtumi vastu huvi ja süü ei ole suur. Oportuniteediga nõustudes ei oleks ta pidanud end süüdi tunnistama ja ta oleks saanud lihtsamalt asja lõpetatud. Talle ei oleks määratud süüdimõistvat kohtuotsust, hoolimata sellest, et lennujaama turvakaameratelt on ikka kogu tema tegu näha. See oleks lihtsalt tähendanud seda, et Kristjan oleks nõustunud lõpetamise tingimusega ja asi ei oleks läinud kohtusse. Ja nii oleks jäänud kõik uksed valla, st lahtiseks oleks jäänud, kas ta oli süüdi või ei. Sisuliselt sama nagu jutustus, mis lõppeb nii, et iga lugeja ise otsustab, kuidas tema arvates lugu lõppes.

6. Kui leiad, et Kristjan on esitatud süüdistuses süüdi, siis milline oleks õiglane karistus? Kas karistuse määramisel tuleb arvestada varasemat elukäiku, sealhulgas asjaolu, et Kristjan ei ole varem õiguskaitseorganitega kokku puutunud?

Faktilised asjaolud: Kristjanile esitatakse süüdistus avaliku korra raskes rikkumises ja kehalises väärkohtlemises. Süüdistuses märgitakse, et Kristjan oli joobes, ja seda tõestatakse turvakaamera salvestisega ja kaasreisija ütlustega. See on Kristjanile esimene sekeldus õiguskaitseorganitega.
Kohtu argumentatsioon: Avaliku korra raske rikkumine karistusseadustiku järgi on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Kristjan oli küll joobes ja ärritunud, kuid siiski tahtis ainult oma pagasit tagasi saada, ei midagi muud. See, et teenindaja sõrm liigesest välja tuli ja ta kukkus, oli õnnetus, mida Kristjan ei soovinud, kuid mis kaasnes tema hooletu ja bravuurse käitumisega.
Kehaline väärkohtlemine toimus, sest Kristjan kahjustas teenindaja tervist. Küll aga ei ole toimunud avaliku korra rasket rikkumist, sest teo toime panemine ei toimunud avalikus kohas (vt p 2 põhjendust).
Lähtudes sellest, et Kristjani sooritatud tegu täidab küll kuriteo koosseisu, sest toimus kehaline väärkohtlemine, siis ikkagi tuleb arvestada ka seda, et Kristjan ei teinud seda meelega. Tema minevik on laitmatu ning ta on olnud korralik kodanik. Joovet nõuetekohaselt tuvastatud ei ole, mistõttu ei saa seda karistuse määramisel arvesse võtta. Seega alles jääb ainult alus kehalises väärkohtlemises.

Kohtuotsus:

1. Kohus nõustub süüdistusega kehalises väärkohtlemises, kuid ei nõustu avaliku korra raske rikkumise süüdistusega.
2. Kohus mõistab Kristjani süüdi kehalises väärkohtlemises. Võttes arvesse kehalise vigastuse ulatust ning seda, et Kristjan ei sooritanud seda tegu tahtlikult ning tema minevik on patuvaba, määrab kohus Kristjanile 700 eurose karistuse, mille ta peab tasuma kannatanule füsioteraapia ravikuludeks ning Kristjan peab paluma kannatanu ees vabandust.
3. Kohus tühistab lennukeelu, sest selle määramisel on rikutud nõudeid.