Grettel Matteus, Marie Matilda Viil
Juhendaja: Erki Fels
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus:
Halduskohus
Otsuse tegemise aeg ja koht:
10.11.25, Tallinn
Kohtunikud:
Marie Matilda Viil, Grettel Matteus
Haldusasi:
Heleni kaebus Haljala Valla ja Tallinna Linnavalitsuse haldusaktide tühistamiseks
Menetlusosalised:
Kaebaja - Helen
Vastustajad – Haljala Vallavalitsus ja Tallinna Linnavalitsus
Vastustajad – Haljala Vallavalitsus ja Tallinna Linnavalitsus
RESOLUTSIOON
- Rahuldada Heleni kaebus
- Tühistada Haljala Vallavalitsuse otsus, mille tõttu jäi Helen registreerimata kohalike omavalitsuse valimistel kandidaadina.
- Tühistada Tallinna Linnavalitsuse otsus, mille tõttu jäi Heleni lapsele koolikoht määramata.
- Jätta menetluskulud riigi kanda.
ASJAOLUD
- Helen töötab Tallinnas arhitektuuribüroos projektijuhina. Lapsepõlve veetis ta Võsul
vanaema maamajas, mille ta hiljem päris ning mida kasutab kaugtöö tegemiseks.
Sealsete olude tõttu tekkis tal mõte kandideerida Haljala valla kohalikku
omavalitsusse. Kandidaadiks registreerimise avalduses märkis ta elukohaks Võsu
aadressi ja töökohaks arhitektuuribüroo.
Helen esitas Tallinna Haridusametile ka taotluse lapsele kesklinna koolikoha määramiseks, kuna kool asub üürikorterile lähedal. Laps veedab osa ajast ema juures Tallinnas ja osa isa juures. - Helen sai kaks vastust – Haljala vald keeldus teda kandidaadina registreerimast, selgitades, et tema püsiv elukoht pole Haljala vallas ja Tallinna linn keeldus ta lapsele koolikohta andmast, väites, et lapse elukoht pole Tallinnas. Helen polnud kummagi otsusega nõus ja pöördus kohtu poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja leiab, et tal on õigus vabalt valida elukoht ja elada vaheldumisi nii Tallinnas kui Võsul. Ta rõhutab, et inimesel võib olla mitu elukohta ning seetõttu peab olema tal õigus kandideerida Haljala vallas ja määrata oma lapsele Tallinnas koolikoht. Heleni arvates on mõlemad haldusorganid ületanud oma volitusi ja sekkunud tema õigustesse.
- Vastustajate hinnangul on Heleni käitumine vastuolus avalike huvidega. Nende arvates peab valimistel kandideerijal olema püsiv side vallaga, mitte ainult suvekodu. Koolikohtade jagamisel tuleb tagada, et piirkonnas elavad lapsed ei jääks ilma oma elukohajärgsest koolist. Mõlema haldusorgani väitel on Heleni puhul tegemist olukorraga, kus tema sissekirjutused ei vasta tegelikule elukohale, mistõttu tema tegevus kahjustab avalikku huvi.
KOHTU PÕHJENDUSED
- Kandideerimise õigus Haljala vallas
-
1.1Haljala vald keeldus Helenit kandideerijana registreerimast põhjendusega, et tema püsiv elukoht ei ole Haljala vallas. Sellega on piiratud tema põhiseaduslikku õigust osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel (PS § 156, KOVVS § 4-5) ning õigust vabalt valida oma elukohta ja õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Kohus leiab, et inimene ei pea elama ainult ühes kohas ning elukoha mõiste ei piirdu üksnes rahvastikuregistri sissekandega. Isikul võib olla mitu kodu, mille vahel ta liigub tööja pereelu tõttu.
-
1.2Elukoha nõude eesmärk valimistel on tagada, et valimistel osaleksid kohalikud elanikud. PS § 11 järgi peab igasugune põhiõiguste piirang olema mõõdukas. Oluline ei ole see, kuidas vald inimese seost vallaga hindab, vaid see, kas inimesel on reaalselt piirkonnaga side. Helenil on Võsul kinnistu, ta viibib seal regulaarselt, teeb periooditi kaugtööd ja on kogukonnaga seotud. Omavalitsus aga teeb oma järeldusi, et kes on piisavalt kohalik. Sellisel juhul võib avaliku võimu hinnang piirata inimestel valimistel osalema, kuigi demokraatias peab otsustus olema selle üle, et kas inimene on kogukonna jaoks sobiv esindaja, jääma valijate teha.
-
1.3Avalik huvi on tagada kohaliku omavalitsuse usaldusväärsus, kuid see ei tohi toimuda põhiõiguste arvelt. Heleni kandideerimine ei ole oht, mis kahjustab valimiste ausust. Kui omavalitsus hakkab otsustama, kes on „piisavalt kohalik“, tekib oht potentsiaalsete kandidaatide ebavõrdseks kohtlemiseks. See rikub demokraatia põhimõtet. Demokraatia põhimõte tähendab, et valimistel on otsustajaks valija, mitte ametnik. Kandidaate ei tohi hinnata selle järgi, kas omavalitsus peab kedagi piisavalt kohalikuks. Kui ametnikud teevad ise valikuid, piiratakse inimeste õigust ning valijatel kaob võimalus otsustada, kes nende kogukonda esindab.
-
1.4Haljala valla otsus jätta Helen registreerimata eirab tema põhiõigusi. Kohus leiab, et isiku elukoha üle ei saa otsustada ainult ametnike hinnangul, vaid tuleb lähtuda eeskätt inimese tegelikust seosest piirkonnaga. Helenil on õigus osaleda Haljala valla volikogu valimistel.
-
- Koolikoha määramata jätmine Tallinnas
-
2.1Tallinna Haridusamet keeldus Heleni lapsele soovitud koolikoha määramisest, väites, et lapse elukoht on fiktiivne. See piirab lapse õigust haridusele (PS § 37) ja vanema õigust otsustada lapse kasvatuse ja hariduse üle (PS § 37 lg 1 ja lg 2). Tallinna haridusameti väide fiktiivsuse kohta on tõendamata ning sellepärast ei saa sellega õiguste piiramist õigustada.
-
2.2Lisaks on rikkunud ametnikud kodu puutumatust (PS § 33) ja eraelu kaitset (PS § 26), kui nad ilma loata tema eluaset kontrollisid ja aknast sisse vaatasid.
-
2.3Põhiseaduse § 37 järgi peab riik tagama kõigile haridusele ligipääsu. Hariduse kättesaadavuse oluline osa on see, et laps saaks koolikoha oma elukohajärgses koolis. Kuna Heleni laps on rahvastikuregistri järgi Tallinna elanik ning elukoht asub koolist 50 meetri kaugusel, on Tallinna linna kohustus pakkuda talle elukohajärgset koolikohta.
-
