Kristjan Taavi Sillaots
Juhendaja: Inge Reiman

Kristjan esitas kaebuse kohtule, kuna ta arvab, et tema jaoks määratud kahe aasta pikkune lennukeeld puudub õiguslik alus ning tema õigusi. Lisaks soovib ta vaidlustada talle esitatud süüdistused avaliku korra rikkumises ja kehalises väärkohtlemises, mida ta peab alusetuks.

1. PROKURÖRI SÜÜDISTUSKÕNE

Austatud kohus!

Prokuratuur süüdistab Kristjanit avaliku korra raskes rikkumises (KarS § 263 lg 1 p 1) ja kehalises väärkohtlemises (KarS § 121 lg 1). Tegu pandi toime avalikus kohas, lennujaamas, kus Kristjan käitus agressiivselt, keeldus täitmast teenindaja korraldusi ning ründas teenindajat.
Tegu oli tahtliku käitumisega, mille eesmärk oli keelduda lennufirma korraldustest. Seda kinnitab ka lennufirma poolt Kristjanile määratud kahe aasta pikkune lennukeeld. Kristjan oli teo toimepanemise ajal joobes. Selle tõendamiseks esitame lennujaama turvakaamera salvestise, millelt on näha, et Kristjan jõi ära terve 200 ml pudeli likööri “Vana Tallinn”. Samuti on tõendiks kaasreisija ütlused, mille kohaselt olid Kristjanil olid lõhnad juures. Joobeseisund ei välista Kristjani süüd (§ 36).

2. KRISTJANI KAITSJA SEISUKOHAD

Lugupeetud kohus!

Kristjan ei ole talle süüks pandavaid tegusid sooritanud. Kristjan ei ole süüdi avaliku korra raskes rikkumises (KarS § 263 lg 1 p 1), kaitsealune ei ole teinud midagi selleks, mida saaks käsitleda avaliku korra raske rikkumisena. Kristjan kaitses oma õigusi ja vara. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Samuti ei olnud Kristjan joobes, kuna ei ole ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Ametlikku mõõtmist ei teostatud, mistõttu puudub õiguslik alus joobe väitmiseks. Kristjanil oli õigus oma pagas lennukisse kaasa võtta, kuna see vastas käsipagasile esitatud nõuetele.
Lennufirma on Kristjanit diskrimineerinud, kuna tema pagasit ei lubatud pardale, samas mõned teised reisijad võisid oma pagasi lennukisse kaasa võtta. Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida.
Kristjan ei ole ka süüdi kehalises väärkohtlemises (KarS § 121 lg 1). Ta ei tahtnud kedagi rünnata ja lihtsalt kaitses oma vara. Puuudus kehaline kontakt teenindajaga ning rünne ei olnud tahtlik. Teenindaja vigastus oli õnnetus, mille juhtumist ei saanud Kristjan ette näha. Kristjan ei võinud ette teada, et kui ta oma kohvrit enda kätte tahab võtta, siis teenendaja sõrm läheb liigesest välja.
Tuleb tühistada Kristjanile määratud kaheaastane lennukeeld. Lennufirma määratud lennukeeld rikub põhiseaduse § 11 ja § 15 põhimõtteid, kuna talle saadeti kiri, milles puudus lennukeelu põhjendus.
Lisaks süüdistati teda meedias ilma kohtuotsuseta — kedagi ei tohi lugeda süüdlaseks enne, kui tema süü on seaduse kohaselt kohtus tõendatud.

3. KOHTU ÕIGUSLIK HINNANG JA ARUTUSKÄIK NING OTSUS

Kohus, tutvunud Prokuröri nõuete ja seisukohtadega ning kuulanud ära Kristjani, on jõudnud otsusele.
Diskrimineerimise väide: Põhiseaduse § 12 ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kristjanit ei diskrimineeritud nende tunnuste alusel. Kristjani pagasit ei lubatud lennukisse kuna kõik panipaigad olid salongis täis ning need inimesed, kes hiljem lennukisse läksid pidid seetõttu oma pagasi ära andma. Kohus leiab, et tuleb teha vahet diskrimineerimise ja diferentseerimise vahel. Diskrimineerimine on see, kui isikute vahel tehakse vahet põhjendamata. Antud juhul oli lennufirmal olemas põhjendus ning kõik hilisemaid lennukile minejaid koheldi sarnaselt. Kohus on seisukohal, et Kristjanit ei koheldud halvemini kui teisi samasuguses olekorras olevaid kaasreisijaid ehk diskrimineerimist ei toimunud.
,Avaliku korra rikkumine: Lennujaam on avalik koht, kus kehtivad avaliku korra nõuded ning mille territooriumil peab igaüks järgima käitumisreegleid ja julgeolekunõudeid.
Avaliku korra rikkumine eeldab tahtlikku ja olulist rahu häirimist. Kristjani käitumine oli pigem emotsionaalne ja mitte suunatud avaliku korra rikkumisele. Tegu oli juhusliku olukorraga, mitte tahtliku teoga.
Kehaline väärkohtlemine: Teenindaja vigastus on meditsiiniliselt fikseeritud, seega kehalise kahjustuse olemasolu on tõendatud. Siiski, ei tegutsenud Kristjan vägivalla eesmärgil, vaid tegemist oli ettevaatamatusega, mitte tahtliku teoga. Seega on KarS § 121 koosseis täidetud vähese raskusastmega süüteo osas.
Joobe küsimus: Joovet tuleb tuvastada vastavalt reeglitele, seda tehakse alkomeetriga või meditsiiniasutuses. Turvakaamera salvestis ja tunnistajate ütlused ei ole piisavad joobe tõendamiseks, seega joobe olemasolu ei ole tõendatud.
Lennukeeld: Lennufirma on õigustatud tagama turvalisust ja kehtestama sisekorra reegleid, kuid need peavad olema õiguslikult põhjendatud ja proportsionaalsed. Kuna Kristjanile ei antud võimalust oma seisukohta esitada ega dokumentaalset põhjendust, on lennukeeld õigusvastane.
Oportuniteediga nõustumine oleks tähendanud Kristjani jaoks süü kaudset tunnistamist. Kohtu otsus on järgnev: ametlik hoiatus ja kohustus vabandada kannatanu ees. Lennukeeld tühistatakse.
Karistuse määramisel tuleb arvestada, et Kristjan on varem õiguskuulekas ja tegu oli juhuslik, mitte tahtlik.