Koostaja: Säde Lepp

Osapoolte argumendid

Prokuratuuri seisukoht

Prokuratuur leiab, et Kristjan rikkus avalikku korda ja kasutas vägivalda lennujaama teenindaja vastu. Süüdistuse järgi oli Kristjan joobes, karjus teenindaja peale, tõmbas oma kohvrit jõuliselt ja põhjustas teenindajale sõrmevigastuse.

Selline tegu rikub avalikku korda (PS § 19) ja kahjustab teiste turvalisust.

Prokuratuur väidab ka, et Kristjan ei allunud korraldustele, ning see õigustab ka kaheaastast lennukeeldu.

Kaitse seisukoht

Kristjan eitab süüd.

Tema sõnul ei olnud ta purjus, vaid jõi väikese koguse Vana Tallinna vaid seetõttu, et turvakontrollis pidi pudeli ära viskama. Ta tahtis vältida raiskamist ja oli närviline, sest lennust maha jäämise oht oli suur.

Kristjan leiab, et teda koheldi ebaõiglaselt, kui tema käsipagas ära võeti, kuigi see vastas kõikidele nõuetele. Ta ei kavatsenud kedagi rünnata — lihtsalt tõmbas oma kohvrit tagasi, kui teenindaja seda ära võtta püüdis.

Kristjan rõhutab, et keegi ei tuvastanud tema joovet ametlikult ja süüdistus põhineb vaid oletustel. Samuti peab ta lennufirma määratud kaheaastast lennukeeldu ebaõiglaseks ja õigusliku aluseta karistuseks (PS § 29 ja § 34).

Kohtuniku arutlus ja otsus

1. Kas Kristjanit diskrimineeriti, kui tema kohvrit ei lubatud pardale?

Kohus leiab, et otsus võtta Kristjanilt käsipagas ära ei olnud diskrimineerimine põhiseaduse mõttes (PS § 12).

Teenindaja ei valinud teda isiklikult, vaid lähtus lennuki ruumipuudusest.

Siiski on mõistetav, et Kristjan tundis end ebaõiglaselt kohelduna, kui nägi, et mõnel teisel reisijal lubati suurem pagas salongi. See ei olnud siiski teadlik ega tahtlik eristamine, vaid ebameeldiv juhus.

2. Kas lennujaam on avalik koht?

Kohus märgib, et jah, lennujaam on avalik koht, kus igaühel on kohustus käituda lugupidavalt ja mitte häirida teiste õigusi (PS § 19 ja § 26).

See tähendab, et ka närvilises olukorras tuleb jääda rahulikuks ja järgida reegleid.

3. Kas Kristjani tegu täidab kuriteokoosseisu või on see halbade asjaolude kokkulangemine?

Kohtule on selge, et Kristjan ei tulnud lennujaama kaklema ega pahandust tegema.

Tema tegu — kohvri jõuline tõmbamine — oli emotsionaalne ja impulsiivne reaktsioon, mitte rünnak.

Teenindaja vigastus oli kahetsusväärne, kuid juhtus õnnetult.

Kohus leiab, et Kristjani tegevus ei olnud tahtlik kuritegu, vaid pigem ebaõnnestunud olukord ja stressi tulemus.

4. Kas kohvri tõmbamine on kehaline väärkohtlemine (KarS § 121)?

Karistusseadustiku järgi on kehaline väärkohtlemine see, kui inimene tekitab tahtlikult teisele valu või tervisekahjustuse.

Kristjan seda ei kavatsenud. Tema eesmärk oli oma kohver kätte saada, mitte teenindajat vigastada.

Teenindaja sõrm sai viga õnnetuse tõttu.

Seetõttu leiab kohus, et Kristjani tegu ei vasta KarS § 121 koosseisule.

5. Kas Kristjan oli joobes ja kas seda on tõendatud?

Joobe tõendamiseks on vaja ametlikku tuvastust — näiteks alkomeetri tulemust.

Kristjani puhul seda ei tehtud.

Video, kus ta joob väikese pudeli Vana Tallinna, ei tõenda midagi peale selle, et ta jõi, mitte et ta oli joobes.

Kaasreisija ütlus “lõhn oli juures” on subjektiivne.

Kohus leiab, et joove pole tõendatud ja seega ei saa Kristjanit pidada purjus seisundis toime pannud isikuks.

6. Kas lennufirmal oli õigus määrata Kristjanile kahe aasta pikkune lennukeeld?

Lennufirmad võivad tõesti keelduda ohtlikke reisijaid edaspidi pardale lubamast, kuid selline otsus peab olema õiguslikult põhjendatud ja proportsionaalne (PS § 32 ja § 34).

Kaheaastane keeld ilma selgituseta on ebamõistlikult karm, eriti kuna Kristjanit pole süüdi mõistetud.

Kohus leiab, et lennukeeld tuleb tühistada või asendada ametliku hoiatusega.

7. Kas oportuniteediga nõustumine oleks tähendanud süü tunnistamist?

Formaaljuristlikult ei tähenda oportuniteediga nõustumine süü omaksvõttu, kuid inimlikus mõttes tundub see paljudele siiski nagu süü tunnistamine.

Kristjan kartis oma maine pärast ja see on mõistetav.

Kohus ei pea tema keeldumist pahatahtlikuks, vaid põhimõttekindlaks käitumiseks (PS § 17).

8. Kui Kristjan on süüdi, siis milline oleks õiglane karistus?

Arvestades kõiki asjaolusid, leiab kohus, et Kristjani karistamine kriminaalkorras pole õiglane.

Tegu ei olnud pahatahtlik ega vägivaldne.

Küll aga tuleb tunnistada, et ta käitus avalikus kohas ebaviisakalt ja kaotas enesekontrolli.

Sellise olukorra lahendamiseks on sobiv üldkasulik töö ja ametlik vabandus kannatanu ees.

Karistus peab aitama taastada rahu, mitte süvendama vastasseisu.

Kohtuotsus

Kristjanit ei tunnistata süüdi avaliku korra raskes rikkumises ega kehalises väärkohtlemises, sest puuduvad piisavad tõendid tahtliku teo ja joobe kohta.

Lennufirma määratud kahe aasta pikkune lennukeeld tühistatakse kui õigusliku aluseta ja ebaproportsionaalne.

Kristjanile tehakse ametlik noomitus avalikus kohas ebaviisaka käitumise eest.

Kristjan peab vabandama teenindaja ees ja tegema 10 tundi üldkasulikku tööd, näiteks lennujaama heakorra parandamiseks.

Lõppsõna

See kaasus näitab, et isegi korralik ja haritud inimene võib sattuda keerulisse olukorda, kus emotsioonid võtavad võimust.

Õiglus ei tähenda alati karistust — mõnikord tähendab see aru saamist, õppimist ja rahu taastamist.

Kristjani lugu õpetab, et õigusriigis on oluline mitte ainult seadus, vaid ka inimlikkus ja mõistmine, mis ongi põhiseaduse tegelik vaim.