Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
12. september 2011
Riigikohus kuulutab oma 92. aastapäeva puhul välja järjekorras seitsmenda õpilastööde konkursi.
21. juuni 2011
Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles esmakordselt TsÜS § 86 lg 2 ja 3 kohaldamist. Nimetatud säte reguleerib tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu „liigkasuvõtmise“ tunnustel.
21. juuni 2011
Riigikohtu üldkogu leidis tänases otsuses, et inimese kinnipidamine pärast karistuse ärakandmist on põhiseadusega vastuolus.
16. juuni 2011
Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Ettekande ja selle lisadega (analüüsid, statistika ja Euroopa kohtusüsteemide võrdlus) saab tutvuda Riigikohtu veebilehel. Ettekanne keskendus põhiosas kõrgetele riigilõivudele ja menetlusdokumentide kättetoimetamise raskustele.
14. juuni 2011
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas täna Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. aasta määruse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Määrus kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka oma kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala ja muud ala.
13. juuni 2011
Riigikohus lõpetas 9. juunil menetluse R.L. väärteoasjas, sest tema suhtes koostatud väärteoprotokollid ei sisaldanud piisavalt asjaolude kirjeldusi mõistmaks teda süüdi kelmuste toime panemises. R.L. keeldus möödunud aasta suvel korduvalt Tallinna toitlustuskohtades arvete tasumisest.
8. juuni 2011
Peagi annab Riigikohtu esimees Märt Rask Riigikogule oma iga-aastase ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Neljapäevaks, 9. juuniks planeeritud ettekanne jäi ära, sest Riigikogu istung lõppes enne päevakorra ammendumist.
7. juuni 2011
Riigikohtu üldkogu tunnistas täna ravikindlustuse seaduse § 57 lg 6 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. See säte piiras 65-aastaste ja vanemate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga aastas, kui neist noorematel oli õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas. Riigikohus pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka piirangut, mille kohaselt üle 65-aastased inimesed saavad haigushüvitist ainult kuni 60 järjestikust kalendripäeva, samas kui noorematel on õigus haigushüvitisele tavaliselt kuni 182 päeva järjest.
