Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus jättis rahuldamata tuulegeneraatori ehitusloa saamiseks kohtusse pöördunud ettevõtja kaebuse ning selgitas ühtlasi Kaitseministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja arendajate õigusi ja kohustusi tuulikute kavandamisel. Riigikohus rõhutas, et tuulegeneraatorite kavandamisel on kohaliku omavalitsuse kui ehitusloa andja ülesanne selgitada võimalusi, mille abil leida pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus. Kui ministeerium jätab ehitusloa eelnõu kooskõlastamata, peab ta seda põhjendama.
Riigikohus mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) välja hüvitise mittevaralise kahju eest, kuna PPA oli jätnud läbi vaatamata Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslase elamisloa taotluse Eestisse asumiseks. PPA tugines elamisloa andmata jätmisel välismaalaste seadusele, mille Riigikohus tunnistas eelmisel aastal põhiseadusvastaseks. Seetõttu rikkus PPA otsus kaebaja eraelu puutumatust. Riigivastutuse seaduse järgi peab riik sellises olukorras mittevaralise kahju hüvitama.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases otsuses, et isegi kui politseiametnik rikub füüsilist jõudu kasutades korrakaitseseadust, ei tähenda see alati kuriteo toimepanemist. Võimuliialduses kui kuriteos saab teda tunnistada süüdi üksnes füüsilise jõu ilmselgel kuritarvitamisel.
Uued kohtunikud asuvad tööle Harju, Tartu, Viru ja Pärnu Maakohtus.
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata MTÜ Eesti Keskerakonna kaebuse Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse peale kanda riigieelarvesse 110 100 eurot keelatud annetust. Riigikohtu hinnangul ei võimaldanud erakonna 2014. ja 2015. aasta puudulik raamatupidamine veenduda, kust erakonna sularahakassast panka erakonna kontole viidud raha pärines. Riigikohus selgitas otsuses, et erakondade roll parlamendi moodustamisel ja riigi valitsemisel eeldab erakonna rahaasjade täielikku läbipaistvust.
Riigikohtu üldkogu otsustas täna, et Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutatakse edasi suulises menetluses.
Riigikohus jättis rahuldamata töötaja nõude, kes soovis kollektiivlepingu alusel suuremat töötasu, kui pooled töölepingus kokku leppisid. Riigikohus selgitas, et seadus ei võimalda tööandja nõusolekuta laiendada talle kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine tööandjale on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku.
Riigikohus võtab tähtajaliselt tööle pressiesindaja, kes korraldab Riigikohtu suhtlust avalikkusega ja meediatööd ning kujundab Riigikohtu ja õigusemõistmise identiteeti ja mainet.
Arvestades kohustusliku kogumispensioni reformi suurt ühiskondlikku kaalu ja pikaajalisi mõjusid, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutamiseks Riigikohtu üldkogule.
Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 7.–11. septembril ja suuline osa 12.–16. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 7. juuliks.
