Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Uudiste arhiiv

Näiteks 15.07.2020
Näiteks 15.07.2020
8. juuni 2020

Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 7.–11. septembril ja suuline osa 12.–16. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 7. juuliks.

8. juuni 2020

Kohtunike koolituse eest vastutav koolitusnõukogu valis esimehena jätkama Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva.

5. juuni 2020

Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2020. aasta algusest kuni aprilli lõpuni.

3. juuni 2020

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna Riigikogu ees peetud ettekandes, et praegu on kohtusüsteemi suurim mure, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Kriminaalasjade tõhusa lahendamise tagamiseks peab seadusandja Kõve sõnul võtma vastu täiendavaid meetmeid suuliste istungite osakaalu vähendamiseks ja videoistungite kasutamise võimaluste laiendamiseks.

29. mai 2020

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas valminud värske kohtupraktika analüüs vaatleb, kuidas on Riigikohtu ja ringkonnakohtute määrustes tõlgendatud rahvusvahelise kaitse taotleja ja viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid ja põhjendatud kinnipidamise vajadust.

27. mai 2020

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ sai täna olulise täienduse: uus näituseosa õigusemõistmise ajaloost on austusavaldus Eesti kohtusüsteemile. Viimane ese näitusele saabus täna otse Riigikohtust – esimees Villu Kõve lisas vitriini üldkogu lahendi. 

22. mai 2020

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis Kalev Kanguri, Toomas Annuse, Järvevana OÜ (endiste ärinimedega AS Järvevana ja AS Merko Ehitus) ja AS-i Kapitel (endise ärinimega E.L.L. Kinnisvara AS) kaitsjate teistmisavaldused rahuldamata ning Villu Reiljani kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata. Sellega otsustas Riigikohus, et kriminaalasja uuesti läbi ei vaadata ja jõusse jääb kaebajate süüdimõistmine. Kolleegium möönis, et selles asjas ei olnud jälitustoimingute load nõuetekohaselt põhjendatud, kuid leidis, et see rikkumine ei mõjutanud nende toimingutega saadud tõendite lubatavust ega kaebajate süüdimõistmist.

19. mai 2020

Riigikohus rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse. Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura ala kaitse eesmärke.

7. mai 2020

Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et kohalik omavalitsus ei või jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata pelgalt rahanappusele viidates. Kanalisatsiooni võib jätta ehitamata siis, kui kulud oleks põhjendamatult suured võrreldes kasuga, mida saaks kanalisatsiooni ehitamisest keskkond. Asetades omavalitsustele ambitsioonikaid keskkonnaalaseid kohustusi, peab riik tagama, et omavalitsustel oleks ka piisavalt raha nende kohustuste täitmiseks.

28. aprill 2020

Esimest korda elektroonilises vormis ilmunud kohtute aastaraamat uurib muu hulgas, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud, millised on sellega seoses kohtunike mured ja rõõmud ning milline võiks olla tuleviku õigusemõistmine üha digitaalsemas maailmas. 

Lehed