Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lõpetas Edelaraudtee AS-iga 2009. aastal sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu alates 2014. aasta 1. jaanuarist õiguspäraselt. Riigikohtu hinnangul toetas lepingu ühepoolset ennetähtaegset lõpetamist oluline avalik huvi võtta vananenud reisirongide asemel kasutusele uued rongid.
Riigikohtu üldkogu otsustas, et vangistusseaduses sätestatud pikaajalise kokkusaamise absoluutne keeld vahistatule on põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab ülemäära palju põhiseaduslikku õigust perekonnaelu puutumatusele. Riigikohus tunnistas otsusega pikaajalise kokkusaamise täieliku keelu eelvangistuses kehtetuks.
Riigikohus otsib oma meeskonda kohtute kommunikatsiooni juhti, kelle põhiülesanne on Eesti kohtute kommunikatsioonistrateegia kujundamine ja elluviimine koostöös kohtutega, kohtute strateegiline nõustamine ja toetamine avalike suhete küsimustes ning kriisiolukordade kommunikatsiooni juhtimine.
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata kaebuse, milles kaebaja palus hüvitada talle samasooliste kooselupaaride õigussuhete reguleerimata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohtuasjas ei leidnud kinnitust, et kaebajal ei olnud võimalik oma õigusi kasutada ja et väidetava kahju on tekitanud just seadusandja.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et Maksu- ja Tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt. Nii hindas Riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub Riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tänases otsuses, et leppetrahviteate jätmine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis sellise trahviteate edastamiseks. Trahviteate kojamehe vahele jätmist ei saa kolleegiumi hinnangul mõistlikuks pidada vaid erandlikel puhkudel, näiteks orkaani või muu looduskatastroofi esinemisel.
Justiitsminister kuulutas 4. juunil 2019 välja konkursi ühele Tallinna Ringkonnakohtu ja ühele Tartu Ringkonnakohtu kohtunikukohale. Ringkonnakohtunikuks kandideerija peab olema kogenud ja tunnustatud jurist ning sooritanud kohtunikueksami või olema sellest vabastatud.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna enda ametiaja esimeses Riigikogu ettekandes, et ehkki Eesti kohtumenetlus on üks Euroopa tõhusamaid, tuleb õigusemõistmise tagamiseks kriitiliselt üle vaadata nii senine kohtuvõrgu korraldus kui seal töötavate inimeste hulk ja ülesanded. Et pakkuda kindlustunnet juba töötavatele kohtunikele või seda ametit kaaluvatele juristidele, tegi Kõve ka ettepaneku taastada kohtunike töövõimetuspension.
Riigikohus otsib täiendust õigusteabe- ja koolitusosakonda ning võtab tähtajalisele kohale teenistusse analüütiku, kes toetaks põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumit menetluses olevate asjade lahendamisel, koostaks põhiseaduslikkuse järelevalve valdkonna ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika analüüse ja ülevaateid ning koguks ja süstematiseeriks Riigikohtu tööks vajalikku õigusteavet.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades selle aasta esimese nelja kuu jooksul.
