Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus annab teada, et seoses COVID-19 viiruse kiire leviku ja eriolukorraga riigis ning lisaks eeloleval nädalal toimuva Riigikohtu kolimisega tagasi Lossi tänav 17 majja võib suhtlus Riigikohtuga võtta tavapärasemast kauem aega.
Riigikohus võtab tähtajaliselt tööle õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialisti, kelle põhiülesanded on Riigikohtu lahendite märksõnastamine, annoteerimine ning süstematiseerimine haldus- ja karistusõiguse ning halduskohtu- ja süüteomenetluse valdkonnas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et suhet ei saa lähisuhteks pidada üksnes vormiliste tunnuste alusel, vaid tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel. Nii ei saa üksnes varasema abielu või kooselu faktist järeldada, et lähisuhe kestab ka pärast lahkuminekut. Kuivõrd mõningatel juhtudel võib lähisuhe siiski jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb see aga konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada.
Riigikohtu halduskolleegium juhtis lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.
Täna taasalustas Riigikohtu halduskolleegiumi liikmena tööd Julia Laffranque, kes töötas riigikohtunikuna ka aastatel 2004–2011.
Riigikohus jättis rahuldamata prokuratuuri kaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse peale, mis kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kuriteos kahtlustatavale V.S-ile ja tema kaitsjatele jälitustoimingute lubade andmeid. Riigikohus selgitas ringkonnakohtuga nõustudes, et prokuratuur peab täitma jõustunud kohtulahendit ega või uutele põhjendustele tuginedes keelata andmete tutvustamist.
Riigikohus jättis rahuldamata AS-i Tallinna Vesi esitatud nõude Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu sõnul puudus Vabariigi Valitsuse kehtestatud veekogudesse juhitava heit- ja sademevee rangemate kvaliteedi nõuete ja ettevõttele väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
Riigikohus tühistas nelja inimese kokkuleppemenetluses süüdimõistmise süüdistuse järgi Tartu Mill AS-is toimunud maksukuriteole kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohus tühistas süüdimõistmised ja karistused, kuna jõustus maakohtu üldmenetluse otsus, mille järgi Tartu Mill AS-is maksukuritegu ei toimunud ning süüdistatavad mõisteti selle toimepanemises õigeks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendit lapsega suhtlemise korra kohta ning seejärel ebaõnnestub ka lepitusmenetlus, tuleb kohtul teha lahend, mis on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb selles määruses märkida, kas lisaks sunniraha määramisele on kohtutäituril lubatud suhtluskorra täitmiseks ka jõudu kasutada.
Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et poollooduslikke kooslusi hooldavad põllumehed tegutsevad osaliselt avalikes huvides, mistõttu ei tohi neid toetuse taotlemisel lisatingimustega üle koormata. Kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki.
