Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu kodulehe uuenduse tulemusena saab lahendivaatelt nüüd mugavalt liikuda lahendiga seotud annotatsioonide ja märksõnade juurde ning neid on võimalik alla laadida ka tekstitöödeldavas formaadis.
Riigikohtu halduskolleegiumi septembris tehtud otsus tõi Riigikohtule selge sõnumi eripreemia.
Riigikohus rahuldas täna maaomaniku kassatsioonkaebuse Keskkonnaameti peale vaidluses Natura alal suvila projekteerimise tingimuste üle. Halduskolleegium ei nõustunud Keskkonnaameti seisukohaga, et Natura alal ei tohi kaitstavat elupaika ehitamisega vähimalgi määral kahjustada. Kolleegium jättis jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse, mis kohustab Keskkonnaametit projekteerimistingimuste kooskõlastamise võimalikkust uuesti hindama.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas MTÜ Urban Style ja MTÜ Eesti Esitajate Liidu vahelises vaidluses tehtud kohtuotsuses, et registreeritud huvikoolile laieneb autoriõiguse seaduses sätestatud erand, mis võimaldab kasutada õppeprotsessis fonogramme teose esitajatele ja fonogrammitootjatele tasu maksmata. Samas peab huvikool tagama, et erandile tuginev fonogrammide kasutamine ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul nimetas Riigikogu riigikohtunikuks Tartu ringkonnakohtuniku Juhan Sarve, kes asub ametisse tuleva aasta 3. veebruaril.
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kassatsioonkaebuse vaidluses MTÜ Halulaev toetuse üle. Kolleegiumi hinnangul ei pea iga avalikke huve edendav vabatahtlik ühing järgima riigihangete seadust. Lisaks selgitas kolleegium, et lihthanke korraldamisel ei kehti tavapärased ranged reeglid. Riigihankes osalemise tingimuste vajalikkuse hindamine on esmajoones hankija ülesanne. Oluline on, et menetlus oleks läbipaistev ning et pakkujaid koheldaks võrdselt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et võimaliku kuriteo tunnistaja võib süüteo toime pannud isikut kuni politsei tulekuni kinni pidada. Olukorras, kus üks isik peab teise kinni näiteks sõiduki joobeseisundis juhtimise kahtluse tõttu, ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist joobe täpse ulatuse kohta ning ennekõike tuleb arvestada asjaolusid, mis andsid kinnipidajale aluse arvata, et toime pandi kuritegu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis määruses tähelepanu, et olukorras, kus on küll olemas alus isiku vahi all pidamiseks, ent selle kestus on jõudnud õigusriiklikult lubamatu valuläveni, peab kohus kaaluma vahistuse asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga. Samas asjas rõhutas Riigikohus, et on asja arutava kohtu ülesanne tagada kohtumenetluse korrakohane toimimine ja lahendini jõudmine mõistliku aja jooksul.
Justiitsminister kuulutas 13. novembril 2019 välja konkursi kolmele kohtunikukohale – üks neist on Tartu Ringkonnakohtus ja kaks Tartu Maakohtus.
Riigikohus otsib kriminaalkolleegiumi nõunikku, kelle põhiülesanneteks on lahendada kriminaal- ja väärteoasjade menetlusse võtmisega seotud küsimusi, valmistada ette menetluslubade andmise otsustamist, kohtuasjade läbivaatamist ning kohtulahendite projekte.
