Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kogunes sel nädalal arutama Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus loodab teha otsuse sügisel.
Riigikohus juhtis lahendis tähelepanu, et olukorras, kus ehitise puuduse on tinginud projekteerimisviga, aegub projekteerimislepingust tulenev nõue viie aasta möödumisel projekti valmimisest, selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kui ehitise puudus on tingitud projekteerimisveast, mida tellijal ei olnud tavapärast hoolsust rakendades võimalik avastada enne ehitise valmimist, võib nõude aegumisele tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest olla vastuolus hea usu põhimõttega.
Riigikohus rahuldas kalakasvatusega tegeleva Lapavira OÜ kassatsioonkaebuse vaidluses, milles ettevõtja nõudis kahju hüvitamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) selle eest, et amet jättis õigusvastaselt rahuldamata ettevõtja investeeringutoetuse taotluse. Kasu, mida ettevõtja oleks saanud toetuse maksmisel ja projekti teostamisel, on käsitatav kahjuna.
Tänasest taasalustas Riigikohus tööd ajaloolises Lossi tänav 17 renoveeritud hoones. 2019. aasta jaanuarist kuni selle aasta veebruarini kestnud hoone renoveerimistööde lõppemisega sai Riigikohus kolida tagasi samasse hoonesse, kus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel alustas tööd taasloodud Riigikohus.
Riigikohus jättis menetlusse võtmata Levikom Eesti OÜ kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale.
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) andis tänasel elektroonilisel koosolekul omapoolsed soovitused, kuidas kohtute tööd COVID-19 viiruse kiire leviku ja Eestis väljakuulutatud eriolukorra ajal korraldada. Soositud on kirjalikud menetlused ja tehniliste lahenduste kasutamine.
Riigikohus annab teada, et seoses COVID-19 viiruse kiire leviku ja eriolukorraga riigis ning lisaks eeloleval nädalal toimuva Riigikohtu kolimisega tagasi Lossi tänav 17 majja võib suhtlus Riigikohtuga võtta tavapärasemast kauem aega.
Riigikohus võtab tähtajaliselt tööle õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialisti, kelle põhiülesanded on Riigikohtu lahendite märksõnastamine, annoteerimine ning süstematiseerimine haldus- ja karistusõiguse ning halduskohtu- ja süüteomenetluse valdkonnas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et suhet ei saa lähisuhteks pidada üksnes vormiliste tunnuste alusel, vaid tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel. Nii ei saa üksnes varasema abielu või kooselu faktist järeldada, et lähisuhe kestab ka pärast lahkuminekut. Kuivõrd mõningatel juhtudel võib lähisuhe siiski jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb see aga konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada.
Riigikohtu halduskolleegium juhtis lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.
