Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas kahe Riigikohtusse jõudnud valimiskaebuse põhjal, et rahvastikuregistri seadus lubab valimiste ajal kanda valija elukoha andmed rahvastikuregistrisse kiirkorras ja vajadusel üksnes omavalitsuse täpsusega. Elukohakanne, millel puudub aadress, on ajutine ja kustub pärast valimisi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis tänase otsusega muutmata Tallinna ringkonnakohtu mõistetud nelja-aastase vanglakaristuse Eestis pikaajalise elamisloa alusel elavale Gruusia kodanikule, kes tulistas 2017. aasta veebruaris Tallinnas asuvas Metropoli hotellis teist meest jalga. Samas ei hinnanud riigikohus piisavalt põhjendatuks ringkonnakohtu otsust mõista lisakaristusena riigist väljasaatmine ja kaheksa-aastane sissesõidukeeld. Seetõttu saatis riigikohus asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänases otsuses, et ebaõigeid andmeid avaldanud isikult saab andmete ümberlükkamist nõuda üldjuhul vaid samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati.
Riigikohtu halduskolleegium jättis täna rahuldamata Tallinna linna ja Kersti Sumera kassatsioonkaebused Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, mis tühistas Tallinna linnavalitsuse korralduse jätta Edgar Kurgole tagastamata õigusvastaselt võõrandatud vara.
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata kassatsioonikaebuse, milles viis Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvat ettevõtet taotlesid Tallinna ettevõtlusameti maksuotsuste ning Maksu- ja tolliameti otsuste tühistamist ning enammakstud müügimaksu tagastamist. Riigikohus lähtus Euroopa Kohtu eelotsusest ja nõustus ringkonnakohtu otsusega, et aastatel 2010–2011 Tallinnas kehtinud müügimaks ei olnud õigusvastane.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänases otsuses pankade ja maksehäireregistri pidajate kohustusi maksevõlgnevuse avaldamisel. Kuivõrd arutatud kassatsioonikaebuses toimus andmete avaldamine 2015. ja 2016. aastal, arutas riigikohus kaebust kuni 15. jaanuarini kehtinud isikuandmete kaitse seaduse järgi.
Analüüs vaatleb kõiki 2018. aastal kohtulahendi täitmise menetluses tehtud kohtumäärusi I ja II astme halduskohtutes. Analüüsist nähtub, et 2018. aastal kasvas trahvitaotluste arv võrreldes 2017. aastaga üle kolme korra ja viiel korral ka trahv määrati.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis rahuldamata Roy Strideri kaebuse, milles kaebaja palus tunnistada kehtetuks Eesti Brüsseli saatkonna hääletamistulemused ja korraldada Brüsselis uus hääletamine. Riigikohtu hinnangul ei mõjutanud Brüsselis hääletamise korraldamisel toimunud õigusrikkumine valimistulemust.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases lahendis, et isiku saab enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt. Samuti juhtis riigikohus tähelepanu sotsiaalprogrammide võimalikule õiguskuulekust tõstvale mõjule isikute puhul, kelle süüteo toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänase otsusega võlaõigusseaduse rakendamist olukorras, kus töövõtja valduses hävib või kahjustub kliendi ese. Riigikohtu sõnul peab töövõtja tagama temale antud tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.
