Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Eelmise aasta septembrist kuni selle aasta maini õppis Saksamaalt pärit Vincent Langer Erasmuse vahetusüliõpilasena Tartu Ülikoolis ja ühtlasi oli ta samal ajal ka praktikal Riigikohtu tsiviilkolleegiumis.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ja halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving osalesid 25.–27. mail Helsingis Soome kõrgeima halduskohtu korraldatud EL-i riiginõukogude ja kõrgeimate halduskohtute assotsiatsiooni (ACA) konverentsil.
Riigikohus jättis rahuldamata viie maaomaniku kaebuse Tartu linna üldplaneeringule, millega kavandatakse nende kinnistutele Emajõe-äärsele kallasrajale matkarada.
Kohtunikueksamikomisjon kuulutas välja kohtunikueksami. Eksami kirjalik osa toimub 15.–17. septembril 2025 ja suuline osa 27.–29. oktoobril 2025. Kandideerijatel on võimalik soovi korral osaleda ka eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse valdkonna eksami konsultatsioonil.
Alates 2024. aasta veebruarist on Riigikohtus toimunud kokku 18 avalikku istungit, neist 11 oli võimalik jälgida otseülekandena veebis. Huvi istungite ülekannete vastu kinnitab asjaolu, et nende 11 video vaatamiste arv 27.05.2025 seisuga on kokku koguni 31 332 (st, et keskmiselt vaatab ühte istungit üle 2800 inimese). Lisaks edastasid mitmeid istungeid meediaväljaanded, mille vaatamiste arv kajastub vaid osaliselt Riigikohtu enda statistikas.
Täna toimus Riigikohtus Euroopa Liidu kõrgeimate kohtute presidentide ühenduse juhatuse koosolek, kus arutati ühenduse tööd puudutavaid küsimusi. Samuti tehti ettevalmistusi 13.–14. novembril Haagis toimuvaks kollokviumiks.
Esmaspäeval, 26. mail kell 11 arutatakse Riigikohtu istungil pärandvara hulgas oleva korteri võõrandamise tingimusi.
Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus, sest vanemapuhkuse ajal töötanud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist lubamatult vähe.
Riigikohus selgitas tänases määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitati, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult või -ühistult.
Esmaspäeval, 12. mail kell 14 algaval tsiviilkolleegiumi istungil arutatakse osaühingu juhatuse liikme ja ainuosaniku vastutust osaühingule kahju tekitamise eest.
