Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus mõistis õigeks inimestele vabasurma minekuks enda valmistatud seadet pakkunud Paul Tammerti.
Kolmapäeval, 7. mail arutati Riigikohtu istungil Lääneranna valla koolide sulgemise õiguspärasust.
Riigikohtu üldkogu leidis tänases otsuses, et seadus võimaldab vallal või linnal nõuda enda valitsuse liikmelt teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Samuti selgitas Riigikohus kahju hüvitamise eeldusi ja korda.
Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist.
Riigikohus tühistas Elva jõe Hellenurme paisu keskkonnaloa kõrvaltingimused, mis kohustasid omanikku rajama paisule kalapääsu. Kuna paisutamist toetab ka avalik huvi, ei saa jõe seisundi parandamise kulusid jätta ainult omaniku kanda.
Teisipäeval, 29. aprillil kell 10.30 arutatakse Riigikohtu üldkogu saalis, kas kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu ümberjaotamine tulukatelt vähemtulukatele on põhiseaduspärane. Samal päeval kell 11.00 arutatakse Riigikohtu konverentsisaalis kaasomandi lõpetamist.
22. aprillil toimunud Riigikohtu juhtkonna nõupidamisel otsustati, et Riigikohtu direktorina jätkab Üllar Kaljumäe. Tema uus viieaastane ametiaeg algab 1. jaanuaril 2026.
Täna ilmunud Eesti kohtute aastaraamatu peateema on kohtunike distsiplinaarmenetlus, töö hindamine ja tagasisidestamine. Lugeda saab nii distsiplinaarmenetluse vastavusest rahvusvahelistele standarditele, Sloveenia kohtunike hindamise süsteemist, kohtunike enesehindamisest kui ka tagasisidekultuurist.
Kolmapäeval, 16. aprillil arutati Riigikohtu istungil, kas elu lõpetamist võimaldava seadme rentimine on ebaseaduslik majandustegevus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõuet olukorras, kus koosolekul arutatakse asutusesiseseks tunnistatud dokumente.
