Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus, sest vanemapuhkuse ajal töötanud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist lubamatult vähe.
Riigikohus selgitas tänases määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitati, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult või -ühistult.
Esmaspäeval, 12. mail kell 14 algaval tsiviilkolleegiumi istungil arutatakse osaühingu juhatuse liikme ja ainuosaniku vastutust osaühingule kahju tekitamise eest.
Kriminaalkolleegiumi nõuniku ülesanne on lahendada kriminaal- ja väärteoasjade menetlusse võtmisega seotud küsimusi, valmistada ette menetluslubade andmise otsustamist, kohtuasjade läbivaatamist ja kohtulahendite projekte. Kandideerimistähtaeg on 27. mai.
Täna ilmus ERR-i arvamusportaalis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Paavo Randma artikkel abistatud vabasurma teemal.
Riigikohus mõistis õigeks inimestele vabasurma minekuks enda valmistatud seadet pakkunud Paul Tammerti.
Kolmapäeval, 7. mail arutati Riigikohtu istungil Lääneranna valla koolide sulgemise õiguspärasust.
Riigikohtu üldkogu leidis tänases otsuses, et seadus võimaldab vallal või linnal nõuda enda valitsuse liikmelt teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Samuti selgitas Riigikohus kahju hüvitamise eeldusi ja korda.
Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist.
Riigikohus tühistas Elva jõe Hellenurme paisu keskkonnaloa kõrvaltingimused, mis kohustasid omanikku rajama paisule kalapääsu. Kuna paisutamist toetab ka avalik huvi, ei saa jõe seisundi parandamise kulusid jätta ainult omaniku kanda.
