Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2019. aasta septembri algusest kuni detsembri lõpuni.
Justiitsminister kuulutas 24. jaanuaril 2020 välja konkursi ühele Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikukohale.
Riigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas autasustati kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale.
14. jaanuaril 1920 kogunes Tartu raekojas esimesele avalikule istungile Riigikohtu esimene koosseis – nii tähistab tänane päev Eesti kõrgeima õigusemõistmise 100. sünnipäeva.
Riigikohtu esimees kuulutas välja avaliku konkursi 1. septembrist 2020 Riigikohtu tsiviilkolleegiumis vabaneva riigikohtuniku ametikoha täitmiseks.
Homme, 14. jaanuaril tähistab Riigikohus 100. sünnipäeva – just sel päeval 100 aastat tagasi toimus Tartu raekojas Riigikohtu esimene avalik istung.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas otsuses, et selle aasta veebruaris jõustunud seadusemuudatusega laienes kriminaalasjades kannatanu kassatsiooniõigus. See tähendab, et lisaks tsiviilhagile on kannatanul õigus vaidlustada Riigikohtus ka süüküsimust ja mõistetud karistust.
14. jaanuaril 2020 möödub sada aastat päevast, mil Tartu raekojas toimus esimene Riigikohtu avalik istung. Riigikohtu saabuva sajanda aastapäeva eel pühendas Tartu Ülikooli õigusteaduskond Juridica erinumbri just Riigikohtule.
Riigikohus rahuldas kaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus jättis sisuliselt läbi vaatamata maakohtu kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse peale esitatud kaebuse. Kuna maakohtuniku määruse aluseks olnud kriminaalmenetluse sätte kohta puudub kohtupraktika, ei olnud ringkonnakohtul õigust jätta kaebus läbi vaatamata.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas otsuses, et täitemenetluses on pärast ühisvara jagamist võlausaldajal õigus nõuda vaid seda osa, millele oleks olnud õigus võlgnikust endisel abikaasal. Kui võlgnikul ei ole pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist enam nõudeid enda endise abikaasa vastu, ei saa ka võlausaldaja nõuda endise abikaasa korteri müüki võlgniku võlgade katteks.
