Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu.
Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarsüütegu ja kui kohtuniku süü on tõendatud, siis teeb otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine ja ametist tagandamine. Karistuse määramisel arvestab kolleegium distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb kolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku süüdistuses õigeks.
Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada ning vähendada selleks ajaks kohtuniku palka kuni poole võrra.
Distsiplinaarkolleegiumisse kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks, esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Distsiplinaarasja lahendamiseks moodustab kolleegiumi esimees viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm riigikohtunikust, üks ringkonnakohtunikust ja üks esimese astme kohtu kohtunikust liige.
Distsiplinaarkolleegiumi esimees on Paavo Randma ja liikmed Anna Liiv, Mairi Heinsalu, Marika Leimann, Kristina Domaškina, Raina Pärn, Hele Kaldma, Pavel Gontšarov, Erkki Hirsnik, Kairi Piirisild, Veiko Vaske, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Heili Sepp ning Margit Vutt.
- Kolleegiumi tegevuse ülevaateid saab lugeda kohtute aastaraamatust.
Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.
Hetkel kustumata karistused
Distsiplinaarkolleegiumi varasemad lahendid
2024
- 10. juuni otsus 9-13/24-1 ning üldkogu otsus 3-24-2036 ning Vahur-Peeter Liini eriarvamus
- 24. septembri otsus 9-13/24-2 ja riigikohtunik Julia Laffranque’i eriarvamus ning üldkogu otsus 3-24-2946
2023
- 30. märtsi otsus 9-13/22-3
- 1. detsembri otsus 9-13/23-1
2022
- 6. juuli otsus 9-13/22-1
- 23. septembri otsus 9-13/22-2
2021
- 20. septembri otsus 9-13/21-1
2019
- 27. märtsi otsus 9-13/18-3
- 22. aprilli otsus 9-13/19-1 ning üldkogu otsus 3-19-1861
- 21. mai otsus 9-13/19-2
2018
- 6. aprilli otsus 9-13/18-1
2017
- 7. novembri otsus 9-13/17-2
2016
- 24. mai otsus 9-13/16-1
- 19. septembri otsus 9-13/16-2
- 24. novembri otsus 9-13/16-3
2015
- 26. oktoobri otsus 9-13/15-1
2014
- 8. aprilli otsus 9-13/14-1
- 10. aprilli otsus 9-13/14-2
- 23. mai otsus 9-13/14-3
- 19. juuni otsus 9-13/14-4
- 29. septembri otsus 9-13/14-5
- 6. novembri otsus 9-13/14-6
2013
- 5. märtsi otsus 9-13/13-1
- 29. aprilli otsus 9-13/13-3
- 28. oktoobri otsus 9-13/13-4
- 11. detsembri otsus 9-13/13-5
2012
- 8. jaanuari otsus 3-8-11-1-12
2011
- 3. mai otsus 3-8-11-1-11
- 31. oktoobri otsus 3-8-11-2-11
2010
- 4. jaanuari otsus 3-8-11-4-09
- 3. juuni otsus 3-8-11-1-10
- 10. juuni otsus 3-8-11-2-10
- 13. detsembri otsus 3-8-11-4-10 ja eriarvamus otsusele