Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Kohtunik tunnistati süüdi kohtuasja lahendamisega viivitamises

21. oktoober 2021
PrintPDF

Kohtunike distsiplinaarkolleegium mõistis Tartu Maakohtu kohtuniku Roman Levini süüdi ametikohustuste mittekohases täitmises, mis seisnes põhjendamatutes viivitustes ühe tsiviilasja lahendamisel ja korduvas taotlustele vastamata jätmises.

Levinile esitati distsiplinaarsüüdistus tänavu maikuus ja selleks ajaks oli töövaidlust puudutanud tsiviilasi olnud tema menetluses juba ligi kolm aastat. Esimese menetlustoimingu tegi kohtunik alles 260 päeva pärast asja talle määramist ja järgmise 317 päeva hiljem. Samuti ei vastanud kohtunik menetlusosaliste taotlustele ega täitnud neile antud lubadusi.

Seaduse ja eetikakoodeksi järgi peab kohtunik oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul ning järgides seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Samas pole mõistlik menetlusaeg üheselt piiritletud ning selle hindamisel arvestatakse kohtuasja keerukust, sisu, menetlusosaliste käitumist ja kaalul olevaid huve.

Kohtunik Levin avaldas seletuskirjas kahetsust, et kõnealuse kohtuasja lahendamisel on olnud lubamatult pikki viivitusi ja ta pole lubadustest kinni pidanud. Samas on ta enamasti suutnud asjad lahendada mõistliku aja jooksul ning viivitused pole olnud tavapärased. Seda kinnitab ka statistika, mille järgi ta on lahendanud tsiviilasju maakohtu keskmisest kiiremini. Kohtuniku kinnitusel on ta teinud vigadest järeldused ja muutnud oma töökorraldust.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium mõistis Levini ametikohustuste mittekohases täitmises süüdi, kuid jättis talle distsiplinaarkaristuse kohaldamata. Kolleegium võttis eeskätt arvesse süüteo raskusastet ja iseloomu ning Levini kohtunikuna töötatud aja lühidust. Samuti seda, et Levinile määratud asjade arv on olnud maakohtu keskmisest mõnevõrra kõrgem, teda on tööalaselt iseloomustatud positiivselt ja muid minetusi pole tema senises kohtunikutöös esile kerkinud.

Kolleegium jõudis veendumusele, et kohtunik on mõistnud tsiviilasja lahendamisel tehtud vigu, kahetseb oma teguviisi ja on teinud juhtunust vajalikud järeldused. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on olnud kolleegiumi hinnangul piisav abinõu, et juhtida kohtuniku tähelepanu vajadusele korraldada oma tööd paremini ja tema karistamine poleks praegusel juhul proportsionaalne.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium lahendab asju viieliikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad kolm riigikohtunikku, üks ringkonnakohtunik ning üks esimese astme kohtunik. Riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu.

Seaduse järgi kuuluvad kohtunike distsiplinaarsüütegude hulka ametikohustuste täitmata jätmine ja nende mittekohane täitmine, samuti vääritud teod. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses, palga vähendamine või ametist tagandamine.

Distsiplinaarkolleegiumi otsusega saab tutvuda SIIN

 

Iris Raudsik
Kommunikatsioonispetsialist
Riigikohus
iris [dot] raudsikatriigikohus [dot] ee
+372 7309 025