Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline

PrintPDF

Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem on ülesehituselt üks Euroopa lihtsamaid. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, mis vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, mis vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtud on oma tegevuses sõltumatud ja mõistavad õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Riigikohtu otsus on lõplik ning selle peale pole võimalik edasi kaevata. Kui õigusvaidluse lahendamiseks on Eesti-sisesed võimalused ammendatud, võib isik pöörduda eraldi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Prantsusmaal Strasbourg'is asuv kohus saab tuvastada, kas riik on rikkunud inimese põhiõigusi, kuid ei saa Eesti kohtu otsust tühistada.

Luksemburgis asuv Euroopa Kohus kontrollib Euroopa Liidu õiguse kohaldamist. Näiteks kontrollib Euroopa Kohus, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Eesti kohtud võivad kohtumenetluse käigus paluda Euroopa Kohtult eelotsust, kuidas tõlgendada ja kohaldada Euroopa Liidu õigust.

Seisuga 14.07.2017 on Eestis ametis 232 kohtunikku, täitmata kohtunikukohti on 10.

Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus.