Tsiviilasjade menetlusse võtmise otsustamine | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Tsiviilasjade menetlusse võtmise otsustamine

PrintPDF

Tsiviilasjade menetlusse võtmise otsustab tsiviilkolleegium kolmeliikmelises kohtunike koosseisus. Lisaks vaatab iga asja läbi ja teeb ettepaneku asja menetlusse võtmise kohta kohtuasja läbivaatamise juurde määratud tsiviilkolleegiumi nõunik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse kui:
1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse;
2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse;
3) kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.

Tsiviilasjades võivad materiaalõiguse normi rikkumised puudutada nt järgmistes valdkondades tehtavaid lahendeid: lepingutest tulenevad vaidlused, perekonnaasjad, asjaõigust või pärimisõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, samuti pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Menetlusõiguse normi rikkumine võib seisneda nt otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmises, menetlusosalise ärakuulamise põhimõtte rikkumises, isiku kohtusse kutsumise nõuete rikkumises.

Kaebust ei võeta menetlusse, kui puuduvad tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud alused. Kassatsioon- või määruskaebuse läbivaatamata jätmise ja tagastamise põhjustavad eelkõige kaebuse menetluslikud puudused. Enne kaebuse läbivaatamata jätmist ja tagastamist antakse kassaatorile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata ja tagastab kassaatorile, kui:
1) kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud või Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kassatsioonkaebust ei ole esitanud vandeadvokaat (vandeadvokaadi nõue kehtib hagimenetluses; hagita menetluses võib Riigikohtusse pöörduda ka vandeadvokaadi vahenduseta);
3) kassaator ei ole tasunud kautsjoni.