Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Justiitsminister kuulutas 22. mail 2019 välja konkursi ühele Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikukohale.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal on valminud kohtupraktika ülevaade Riigikohtu olulisematest seisukohtadest seoses jälitustoimingutega.
Riigikogu nimetas täna Riigikohtu liikmeks Kaupo Paali, kes alustab Riigikohtu tsiviilkolleegiumis tööd 1. septembril.
Riigikohtu kriminaalkolleegium muutis tänase otsusega seisukohta soodustuskelmusele esitatavatest nõuetest, leides, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja ei pea olema üks ja sama isik. Samas otsuses selgitas Riigikohus lisaks, et kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit saab vaidlustada üksnes kuni süüdistusakti koostamiseni.
Analüüs uurib, kuidas kohaldavad halduskohtud kaebuse tagastamise aluseid. Ehkki lünkadeta õiguskaitse tagamiseks on oluline, et kaebuste tagastamise praktika oleks ühetaoline, nähtub analüüsist, et praegu see nii ei ole.
Tänasest homseni toimuval ühisseminaril vaadeldakse, kuidas on Eesti ja Soome õiguskorrad kujunenud, kui kaugele on riigid kohtusüsteemi arengus jõudnud ning millised on kohtute tulevikuväljavaated. Seminar käsitleb nii erinevate õigusvaldkondade menetluslikke iseärasusi kui ka kohtutes kasutatavaid infotehnoloogilisi lahendusi.
Eesti asub värskelt avaldatud justiitssüsteemide võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2019“ kohtusüsteemi tõhususe ja menetluste kiiruse poolest juba mitmendat aastat Euroopa Liidu riikide hulgas teisel kohal.
Riigikohtu juures tegutsev distsiplinaarkolleegium tegi otsuse Viru Maakohtu kohtuniku Andres Hallmäe distsiplinaarasjas, mis algatati kohtuniku ametikohustuste mittekohase täitmise tõttu.
Täna ilmunud, järjekorras üheteistkümnes Eesti kohtute aastaraamat heidab sel korral pilgu kohtusüsteemi kui võimuharu sõltumatusele. Aastaraamat küsib, milles kohtuvõimu sõltumatus seisneb, miks seda terve demokraatia toimimiseks vaja on ning mida saab sõltumatuse tagamiseks ära teha.
Riigikohtu kriminaalkolleegium saatis tänase otsusega Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks AS-i Pere kriminaalasja, milles Harju Maakohus oli teinud süüdimõistva ja Tallinna Ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu hinnangul ei põhjendanud ringkonnakohus õigeksmõistvat otsust nõuete järgi, ent ka maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamiseks pole alust, kuna mitmeid süüküsimuse seisukohalt olulisi asjaolusid maa- ega ringkonnakohus ei käsitlenud.
