Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus jättis rahuldamata AS-i Tallinna Vesi esitatud nõude Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu sõnul puudus Vabariigi Valitsuse kehtestatud veekogudesse juhitava heit- ja sademevee rangemate kvaliteedi nõuete ja ettevõttele väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
Riigikohus tühistas nelja inimese kokkuleppemenetluses süüdimõistmise süüdistuse järgi Tartu Mill AS-is toimunud maksukuriteole kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohus tühistas süüdimõistmised ja karistused, kuna jõustus maakohtu üldmenetluse otsus, mille järgi Tartu Mill AS-is maksukuritegu ei toimunud ning süüdistatavad mõisteti selle toimepanemises õigeks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendit lapsega suhtlemise korra kohta ning seejärel ebaõnnestub ka lepitusmenetlus, tuleb kohtul teha lahend, mis on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb selles määruses märkida, kas lisaks sunniraha määramisele on kohtutäituril lubatud suhtluskorra täitmiseks ka jõudu kasutada.
Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et poollooduslikke kooslusi hooldavad põllumehed tegutsevad osaliselt avalikes huvides, mistõttu ei tohi neid toetuse taotlemisel lisatingimustega üle koormata. Kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki.
Riigikohtu esimees Villu Kõve andis kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgid Harju Maakohtu kohtunikule Tiia Mõtsnikule, riigikohtunik Henn Jõksile ja Tartu Maakohtu kohtunikule Donald Kiidjärvele.
Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas kohtunike täiskogul peetud kõnes, et ajakirjanduses laia kõlapinda tekitanud kohtuistungi kajastamise piirangu seadmisel peab kohtunik hindama, kas vaikimiskohustuse kehtestamine on põhjendatud ning arvestama ka avaliku huviga. Kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab ta seda ka määruses põhjendama ning vajadusel selgitama.
Homme, 14. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumis üheksateistkümnes kohtunike iga-aastane täiskogu, mis seab seekord keskmesse digitaalsed lahendused kohtumenetluses. Täiskogu küsib muu hulgas, mil määral saab õigust mõista tehisintellekti abiga.
Ülevaade käsitleb 2019. aastal Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses läbivaadatud kohtuasju. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati möödunud aastal läbi 45 kohtuasja.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et igasugust praalivat väljaütlemist või tegu ei saa tõlgendada ähvardamisena karistusseadustiku mõttes ning ähvardus peab tunduma üldjuhul reaalne ja veenev ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult kavatsus ähvardus ka täide viia, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2019. aasta septembri algusest kuni detsembri lõpuni.
