Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul nimetas Riigikogu riigikohtunikuks Tartu ringkonnakohtuniku Juhan Sarve, kes asub ametisse tuleva aasta 3. veebruaril.
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kassatsioonkaebuse vaidluses MTÜ Halulaev toetuse üle. Kolleegiumi hinnangul ei pea iga avalikke huve edendav vabatahtlik ühing järgima riigihangete seadust. Lisaks selgitas kolleegium, et lihthanke korraldamisel ei kehti tavapärased ranged reeglid. Riigihankes osalemise tingimuste vajalikkuse hindamine on esmajoones hankija ülesanne. Oluline on, et menetlus oleks läbipaistev ning et pakkujaid koheldaks võrdselt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et võimaliku kuriteo tunnistaja võib süüteo toime pannud isikut kuni politsei tulekuni kinni pidada. Olukorras, kus üks isik peab teise kinni näiteks sõiduki joobeseisundis juhtimise kahtluse tõttu, ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist joobe täpse ulatuse kohta ning ennekõike tuleb arvestada asjaolusid, mis andsid kinnipidajale aluse arvata, et toime pandi kuritegu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis määruses tähelepanu, et olukorras, kus on küll olemas alus isiku vahi all pidamiseks, ent selle kestus on jõudnud õigusriiklikult lubamatu valuläveni, peab kohus kaaluma vahistuse asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga. Samas asjas rõhutas Riigikohus, et on asja arutava kohtu ülesanne tagada kohtumenetluse korrakohane toimimine ja lahendini jõudmine mõistliku aja jooksul.
Justiitsminister kuulutas 13. novembril 2019 välja konkursi kolmele kohtunikukohale – üks neist on Tartu Ringkonnakohtus ja kaks Tartu Maakohtus.
Riigikohus otsib kriminaalkolleegiumi nõunikku, kelle põhiülesanneteks on lahendada kriminaal- ja väärteoasjade menetlusse võtmisega seotud küsimusi, valmistada ette menetluslubade andmise otsustamist, kohtuasjade läbivaatamist ning kohtulahendite projekte.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks perehüvitiste seaduse osa, mis vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei võta arvesse hüvitise saajale makstud tööandja maksejõuetuse hüvitist. Riigikohus rõhutas, et vanemahüvitiste süsteemi haldamise lihtsus ja kulude kokkuhoid ei õigusta hüvitise saajate erinevat kohtlemist.
Riigikohtu tsiviilkolleegium juhtis lahendis tähelepanu, et ka olukorras, kus kohus salvestab tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste ütlused, tuleb protokollida salvestise põhisisu alati, kui ütlustega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine olulisel määral sõltub. Lisaks rõhutas tsiviilkolleegium, et digitaalse protokolli koostamisel tuleb kohtuistungi helisalvestamisel kõik muud seaduses märgitud andmed seaduses sätestatud vormis protokollida.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul nimetas Riigikogu uueks riigikohtunikuks vandeadvokaat Kalev Saare, kes asub ametisse 1. detsembril.
Riigikohus jättis menetlusse võtmata vandeadvokaat Oliver Nääsi ja vandeadvokaat Marko Kairjaki taotlused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kriminaalasjas nr 1-16-10503. See tähendab, et riik pole kohustatud hüvitama valitud kaitsjale ja kannatanu esindajale makstud tasusid.
