Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus otsustas, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele.
Riigikohus otsustas, et halduskohus peab sisuliselt läbi vaatama taluomaniku kaebuse, mis puudutab aastaid tagasi tema naaberkinnistutele antud turba kaevandamise lubasid, sest varem polnud teda kaevanduse rajamisest teavitatud.
Riigikohus võtab tööle tsiviilkolleegiumi nõuniku, kelle ülesanne on lahendada tsiviilasjade menetlusse võtmisega seotud küsimusi, valmistada ette menetluslubade andmise otsustamist, kohtuasjade läbivaatamist ja kohtulahendite projekte.
Riigikohus selgitas, et riik ei pea metsaomanikule hüvitama neid looduskaitselisi piiranguid, mis kehtisid juba kinnistu ostmise hetkel.
Riigikohus leiab, et ajakirjandusel on lai otsustusvabadus avalikku huvi pakkuvate teemade määratlemisel ja avalikul võimul, sealhulgas kohtul, pole üldjuhul alust sellesse sekkumiseks.
Riigikohus selgitas, et kuritegudes süüdistataval Tartu Maakohtu kohtunikul Eveli Vavrenjukil pole võimalik halduskohtus vaidlustada presidendi otsust, millega võeti temalt immuniteet.
Riigikohtu esimees Villu Kõve toetab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi uue liikmena praegust Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikku Heili Seppa.
Täna saadeti peaminister Kaja Kallasele, justiitsminister Maris Laurile, haridus-ja teadusminister Liina Kersnale ning ülikoolide rektoritele pöördumine, kus tuntakse muret õigushariduse kvaliteedi pärast ning pakutakse lahendusi, kuidas olukorda parandada.
“Vähene selgitustöö riivab inimeste õiglustunnet ning kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti,” ütles Riigikohtu esimees Villu Kõve täna kohtunike täiskogu ees peetud ettekandes.
Riigikohus selgitas tänases otsuses, et tööandja ei saa panna töötajale võlatunnistusega suuremat varalist vastutust, kui töölepingu seadus võimaldab.
