Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Üldkogu koosneb 19 riigikohtunikust

PrintPDF

Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 kohtunikku. Otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on määravaks Riigikohtu esimehe hääl.

Riigikohtu üldkogu:

  • vaatab seaduses sätestatud juhtudel läbi kohtulahendeid;
  • teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese või teise astme kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
  • lahendab kohtunikueksamikomisjoni ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebusi;
  • otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
  • täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Kui Riigikohtu üldkogu ei vaata läbi kohtulahendeid, võib üldkogu istungil sõnaõigusega osaleda ka justiitsminister. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse. Üldkogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni üldkogu ei ole oma seisukohta muutnud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võib vajadusel anda asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Kui Riigikohtule on esitatud taotlus tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus, lahendab asja üksnes Riigikohtu üldkogu. Ka siis, kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse on algatanud Riigikohtu haldus-, tsiviil-, kriminaalkolleegium või erikogu, lahendab asja Riigikohtu üldkogu.