Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Distsiplinaarkolleegium

PrintPDF

Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu.

Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarsüütegu ja kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine ja ametist tagandamine. Karistuse määramisel arvestab kolleegium distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb kolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku süüdistuses õigeks.

Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada ning vähendada samaks ajaks kohtuniku palka kuni poole võrra.

Distsiplinaarkolleegiumisse kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks, esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Distsiplinaarasja lahendamiseks moodustab kolleegiumi esimees viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm riigikohtunikust, üks ringkonnakohtunikust ja üks esimese astme kohtu kohtunikust liige.

Distsiplinaarkolleegiumi esimees on Paavo Randma ja liikmed Agle Lauren, Triin Niinemets, Kadri Palm, Fred Fisker, Marika Leimann, Indrek Parrest, Erkki Hirsnik, Monika Laatsit, Kersti Kerstna-Vaks, Krista Kirspuu, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos ja Ants Kull.

Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Hetkel kustumata otsused: