Rahvusvaheline koostöö
Riigikohus esindab Eestit mitmes õigusemõistmise ja kohtunike koolitusega seotud rahvusvahelises organisatsioonis. Kõrgeimatel kohtutel on nii Euroopa kui ka maailma tasandil aktiivne ja sisukas koostöö, mida kannavad rahvusvahelised võrgustikud, luues kohtutele ühisteks aruteludeks sobivad platvormid.
Riigikohus on seejuures eripärases rollis, olles ühtaegu kõrgeim kohus tsiviil- ja kriminaalasjades, kõrgeim halduskohus ning täites samaaegselt põhiseaduslikkuse järelevalve ülesandeid. Need on pädevused, mis paljudes riikides on jaotatud spetsialiseeritud kohtute vahel. Sellest tulenevalt on Riigikohtu rahvusvaheline suhtlus eriti tihe ja mitmekesine.
Rahvusvahelise koostöö peamine eesmärk on tugevdada õigusemõistmise kvaliteeti ja ühtlust, võimaldades kohtutel vahetada kogemusi, jagada parimaid praktikaid ning lahendada kiiret reageerimist vajavaid küsimusi. Samuti aitab see tagada õiguse ühetaolisemat kohaldamist, toetada kohtute sõltumatust ja üleüldiselt olla paremini valmis tänapäeva globaliseerunud õiguskeskkonna väljakutseteks.
Kõige tihedamalt osaleb Riigikohus Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühenduse, Euroopa Liidu Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse, Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi, Veneetsia Komisjoni ja Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku tegevuses. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud ka Balti riikide ülemkohtute kohtumised.
Välissuhtlust puudutavad küsimused ja ettepanekud on oodatud aadressil:
Karin Leichter-Tammisto, esimehe nõunik
Telefon: 5401 1322
E-post:
Balti riikide kõrgeimate kohtute esindajate kohtumine Tallinnas 20.–22. mail 2026. Foto: Jürgen Randma
Rahvusvahelised organisatsioonid
Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus
Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union
Ühendus tegutseb alates 2004. aastast ja sellesse kuuluvad 27 ELi liikmesriigi kõrgeimate kohtute presidendid. Selle assotsieerunud liikmeteks on Islandi, Liechtensteini, Norra ja Ühendkuningriigi ning vaatlejateks Albaania, Montenegro, Ukraina ja Serbia kõrgeimate kohtute presidendid. Ühenduse juhatuse moodustavad 11 liiget ja kuni 14. novembrini 2025 kuulus nende hulka ka Riigikohtu esimees Villu Kõve. Ühenduse liikmed kogunevad regulaarselt ühiste teemade arutamiseks, sageli on kaasatud ka Euroopa Liidu Kohtu (ELK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) presidendid. Kohtute omavahelise koostöö ja infovahendamise tihendamiseks on sisse seatud stažeerimisprogramm – võimalus tutvuda mõne teise EL liikmesriigi kõrgeima kohtu tööga. Liikmesriikide kohtupraktika mugavaks leidmiseks on ühendus on loonud kohtupraktika portaali. Riigikohtu kontaktisik on esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.
Euroopa Liidu kohtute võrgustik
Judicial Network of the European Union, RJUE/JNEU
JNEU on 2017. aastal ELK loodud suhtlus- ja koostöökanal, mille eesmärk on edendada Euroopa kõrgeimate kohtute omavahelist teabevahetust seoses eelotsusemenetlusega, tõsta kohtulahendite kvaliteeti nii riikide kui ka Euroopa tasandil ning tagada ELi õiguse õige tõlgendamine ja kohaldamine. Võrgustikku kuuluvad ELK, ELi liikmesriikide ülem- ja põhiseaduskohtud, vaatlejad, sh EIK, ja mõnede kolmandate riikide kõrgeimad kohtud. JNEU igakuises uudiskirjas antakse ülevaade peagi tehtavatest kohtuotsustest, kohtujuristide ettepanekutest ning kavandatud kohtuistungitest. Ehkki peamiselt toimub võrgustiku suhtlus kinnisel kontaktisikutele mõeldud platvormil, on JNEU teinud kohtupraktika temaatilised ülevaated, ELi õiguse uurimused ning õiguse arengu kajastused kõigile ligipääsetavaks. Võrgustiku kontaktisik on Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Risto Uustal.
Euroopa Liidu Kõrgemate Halduskohtute Ühendus
Association of Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union, ACA-Europe
ACA-Europe’isse kuuluvad ELi liikmesriikide riiginõukogud, kõrgeimad halduskohtud ja ELK. Albaania, Montenegro, Serbia, Türgi ja Ukraina kõrgeimatel halduskohtutel on vaatleja staatus, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi esindajad osalevad külalistena. Ühenduse eesmärk on vahendada kogemusi ja teadmisi ELi õiguse rakendamisel kõrgeimates kohtutes ning seeläbi parandada kohtunike teadmisi ELi õigusest. Eeskätt haldusõigusele keskenduvate kollokviumitega soovitakse tugevdada vastastikust usaldust ja parendada õigusemõistmise tõhustust ELis. Ühenduse esimene kollokvium peeti 1968. aastal ning 1998. aastal otsustati organisatsioonile anda alaline vorm. ACA-Europe’i juhatusse kuulub kümme liiget, nende hulgas Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Praegu on ACA-Europe’i eesistujaks Kreeka, aastatel 2027–2029 võtavad eesistumise üle Balti riigid.
Ka ACA-Europe võimaldab liikmesriikide kohtunikel osaleda vahetusprogrammis. Samuti on võrgustik loonud veebipõhise andmebaasi Jurifast, mille kaudu pääseb ligi kõrgeimate kohtute olulistele ELi õigust käsitletavatele lahenditele. ACA-Eruope’i veebipõhises arutelukeskkonnas on võimalik liikmesriikide kohtutelt esitada küsimusi ja saada nendele kiiret tagasisidet. Riigikohtu kontaktisik on halduskolleegiumi nõunik Karmen Kaplinski.
Rahvusvaheline Kõrgeimate Halduskohtute Ühendus
International Association of Supreme Administrative Jurisdictions, AIHJA/IASAJ
IASAJ loodi 1983. aastal ning praegu kuulub sinna kokku 66 kõrgeimat halduskohut ja riiginõukogu üle maailma. Ühendus soodustab kõrgeima astme halduskohtute ja riiginõukogude kogemuste vahetamist nende institutsioonide toimimise ning halduskohtumenetluse küsimustes. Selle liikmed kogunevad iga kolme aasta tagant rahvusvahelisel kongressil, samuti korraldatakse seminare, kohtunike vahetusprogramme ja jagatakse võrgustiku kodulehel kasulikke materjale. Järgmine kongress toimub 2028. aastal Hispaanias. AIHJA/IASAJ kontaktisik on Karin Leichter-Tammisto.
Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents
Conference of European Constitutional Courts, CECC
CECC ühendab 40 Euroopa konstitutsioonikohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve pädevusega institutsioonide esindajaid. Korraldatakse regulaarseid kongresse ning edendatakse teabevahetust põhiseaduslikkuse järelevalve meetodite ja kohtupraktika teemal. CECC toetab konstitutsioonikohtute sõltumatuse tugevdamist kui demokraatia ja õigusriigi olulist alust ning pöörab erilist tähelepanu inimõiguste kaitsele. Samuti soodustatakse Euroopa konstitutsioonikohtute vahelist koostööd. Järgmine kongress toimub 2027. aastal Albaanias, kuivõrd Albaania Konstitutsioonikohus on aastatel 2024–2027 CECCi eesistuja. Riigikohtu kontaktisik on esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.
Euroopa Nõukogu komisjon "Demokraatia õiguse kaudu" ehk Veneetsia komisjon
European Commission for Democracy through Law, Venice Commission
Veneetsia komisjon on 1990. aastal loodud Euroopa Nõukogu (EN) nõuandev organ. Sellesse kuulub 61 liiget: 46 EN liikmesriiki ja 15 mitte-Euroopa riiki. Komisjoni eesmärk on edendada demokraatiat, tagada inimõiguste kaitse ja tugevdada õigusriiki. Komisjoni kuuluvad sõltumatud riigiõiguse eksperdid, kes analüüsivad riikide õigusakte ning annavad soovitusi, kuidas viia need kooskõlla Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Lisaks arendab komisjon üldisi standardeid ja suuniseid, mille eesmärk on aidata kaasa ühtse põhiseaduskultuuri kujunemisele.
Komisjoni juures tegutseb põhiseaduskohtute esindajaid ja Veneetsia komisjoni liikmeid ühendav võrgustik (Joint Council on Constitutional Justice, JCCJ), kus Riigikohtu kontaktisik on esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto. JCCJ on loonud põhiseaduskohtute andmebaasi CODICES, milles sisalduvad enam kui 11 000 lahendi kokkuvõtted, aga ka täispikad tekstid. Kui kohtuasja lahendamisel on tarvis teha võrdlevat analüüsi või saada infot mõne teise riigi õigusliku regulatsiooni kohta, on võimalik seda teha spetsiaalselt selleks tarbeks loodud Venice Forumi kaudu.
Euroopa Liidu kohtunike keskkonnaõiguse foorum
EU Forum of Judges for the Environment, EUFJE
EUFJE loodi 2004. aastal ja sellega on võimalik liituda kõikidel keskkonnaõigusest huvituvatel Euroopa kohtunikel, samuti kohtutel või kohtunike organisatsioonidel. EUFJE tegevuses osalevad mitmed vaatlejad, sh Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, ÜRO keskkonnaprogramm. Foorumi eesmärk on panustada keskkonnaõiguse paremasse rakendamisse nii riigisiseselt, Euroopas kui ka ülemaailmselt. EUFJE korraldab igal aastal konverentsi, kus käsitletakse keskkonnaõiguse aktuaalseid teemasid. Samuti panustatakse kohtunikke koolitamisse ja jagatakse liikmete vahel erinevaid materjale. Eestit esindab foorumil Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Heiki Loot.
Konstitutsiooniõiguse Maailmakonverents
World Conference of Constitutional Justice, WCCJ
WCCJ ühendab 125 ülemkohut, põhiseaduskohut ja -nõukogu Aafrikast, Ameerikast, Aasiast/Okeaaniast ja Euroopast. WCCJ võrsus Veneetsia komisjoni erinevatest regionaalsetest koostöövormidest, kuhu kaasati ka kohtunikke väljastpoolt Euroopat. Võrgustiku eesmärk on soodustada ülemaailmselt arutelu põhiõiguste ja demokraatia üle. Esimest korda koguneti 2009. aastal, kokku on toimunud kuus kongressi. Järgmine kongress toimub 2028. aastal Egiptuses. Riigikohtu kontaktisik on esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.
Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik
European Judicial Training Network, EJTN
2000. aastal kohtunike ja prokuröride koolitamiseks loodud EJTNi kuuluvad 36 koolitamisasutust kõikidest ELi riikidest. EJTNi kuuluvad ka assotsieerunud liikmed ja vaatlejad. Võrgustik pakub kohtunikele ning prokuröridele koolitusi tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkonnas. Olulisel kohal on ka keelekursused ja ELi õiguse teemalised koolitused. Praktiliste kogemuste jagamiseks ja saamiseks on sisse seatud vahetusprogrammid ning õpevisiidid eri riikide kohtute ja asutuste vahel. EJTN on moodustanud koolitustegevuse kavandamiseks mitmeid töörühmi. Viimastel aastatel on fookuses olnud digitaliseerimise töörühm, mis tegeleb kohtunike ja prokuröride digipädevuste arendamise ning justiitssüsteemide infotehnoloogiliseks toetamiseks võimaluste otsimisega. Riigikohtu kontaktisik võrgustikus on õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Liina Reisberg.
Kõrgeimate Kohtute Võrgustik
Superior Courts Network, SCN
SCN loodi 2015. aastal, et soodustada infovahetust EIKi ja liikmesriikide kõrgeimate kohtute vahel. Sellesse võrgustikku kuuluvad kokku 112 põhiseadus- ja ülemkohut 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Samuti on võrgustikul viis vaatlejat, sh ELK. SCNi peamine eesmärk on toetada kohtuid Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) rakendamisel riiklikul tasandil. Selle eesmärgi täitmiseks vahendatakse liikmetele kohtupraktika kokkuvõtteid ja ülevaateid, koostatakse analüüse ning juhendmaterjale puutuvalt EIÕK tõlgendamisse ja EIK praktikasse. Korraldatakse ka EIK praktika koolitusi ja seminare. Võrdleva õigusanalüüsi tegemiseks võivad nii EIK kui ka liikmesriikide kohtud esitada võrgustiku kaudu küsimusi, mille vastuste kokkuvõtteid jagatakse kõikide liikmetega. SCN on sisse seadnud kõrgeimate kohtute kohtunike ning kohtunõunike ja -juristide õppeprogrammi (Visiting Professionals Programme), mille raames on võimalik tutvuda EIKi tööga Strasbourgis. Riigikohtu kontaktisik SCN-is on õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Risto Uustal.
Euroopa Õiguse Instituut
European Law Institute, ELI
ELI loodi 2011. aastal eesmärgiga parandada õiguse kvaliteeti ning toetada selle arengut riiklikul, Euroopa ja maailma tasandil. ELI on üles ehitatud Ameerika Õiguse Instituudi eeskujul ning koondab juhtivaid juriste erinevatest õiguse valdkondadest. Selle liikmeskonda kuulub ligikaudu 1800 individuaalset liiget ja 180 asutust, sh Euroopa Parlament, Euroopa Kohus, kõrgemad kohtud, aga ka advokaatide ja notarite ning teise õigusametite ühendused. ELI on võtnud ülesandeks algatada, läbi viia ja toetada teadustööd, samuti koostada praktilisi juhiseid Euroopa õiguse arendamiseks. Tööd korraldatakse projektide kaudu, mis võivad hõlmata kõiki õigusharusid ning nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Kõik teadustöö tulemused – raportid, juhised, analüüsid jm – publitseeritakse ELI kodulehel. Kord aastas kogunevad ELI õiguspraktikutest, akadeemikutest ja ekspertidest liikmed konverentsil. Järgmine konverents toimub 2026. aastal Prantsusmaal. Riigikohtu kontaktisik on esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ACA-Europe’i seminaril, mis toimus Helsingis 25.–27. mail 2025. Foto: Soome Kõrgeim Halduskohus
Rahvusvahelised kohtud
Euroopa Kohus
Euroopa Liidu Kohus kontrollib Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust ja aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel Euroopa Liidu õigust. Euroopa Liidu Kohus asub Luxembourgis ja ühendab endas kahte kohut: Euroopa Kohut ja Üldkohut. Täpsem informatsioon on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu koduleheküljel.
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ. Kohus võib vastu võtta kaebusi igalt üksikisikult, vabaühenduselt ja rühmalt, kes väidavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud õiguste konventsiooni osalise poolt toimepandud rikkumise ohvriks. Kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumise võimalusi on täpsemalt kirjeldatud Välisministeeriumi koduleheküljel.