Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Maakohtud

PrintPDF

Maakohtud on esimese astme kohtud; nad on üldpädevusega kohtud ehk üldkohtud. Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.

Tartu Maakohtus on kinnistus- ja registriosakond, mis haldab kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut, täpsem info siit.

Maakohtutes on ametis 147 kohtunikku.

Eestis on 4 maakohut:
Harju Maakohus
Viru Maakohus
Tartu Maakohus
Pärnu Maakohus

Maakohtud jagunevad kohtumajadeks.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas on 64 kohtunikku. 
 

Pärnu Maakohtus on 20 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Pärnu kohtumaja – 9 kohtunikku;
Haapsalu kohtumaja – 3 kohtunikku;
Kuressaare kohtumaja – 3 kohtunikku;
Rapla kohtumaja – 3 kohtunikku;
Paide kohtumaja – 2 kohtunikku.

Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Tartu kohtumaja – 19 kohtunikku;
Jõgeva kohtumaja – 4 kohtunikku;
Viljandi kohtumaja – 4 kohtunikku;
Valga kohtumaja –  3 kohtunikku;
Võru kohtumaja –  5 kohtunikku;

Viru Maakohtus on 28 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Jõhvi kohtumaja – 11 kohtunikku;
Narva kohtumaja – 10 kohtunikku;
Rakvere kohtumaja – 7 kohtunikku.

Andmed seisuga 08.02.2018.