Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Maakohtud

PrintPDF

Maakohtud on esimese astme kohtud; nad on üldpädevusega kohtud ehk üldkohtud. Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.

Tartu Maakohtus on kinnistus- ja registriosakond, mis haldab kogu Eesti kinnistus- ja registriasju. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit ning alates veebruarist 2015 ka laevakinnistusraamatut, täpsem info siit.

Maakohtutes on ametis 142 kohtunikku.

Eestis on 4 maakohut:
Harju Maakohus
Viru Maakohus
Tartu Maakohus
Pärnu Maakohus

Maakohtud jagunevad kohtumajadeks.

Harju Maakohtus on 64 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Liivalaia kohtumaja – 23 kohtunikku;
Kentmanni kohtumaja – 27 kohtunikku;
Tartu mnt kohtumaja – 13 kohtunikku.

Viru Maakohtus on 27 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Jõhvi kohtumaja – 10 kohtunikku;
Narva kohtumaja – 10 kohtunikku;
Rakvere kohtumaja – 7 kohtunikku.

Pärnu Maakohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Pärnu kohtumaja – 8 kohtunikku;
Haapsalu kohtumaja – 3 kohtunikku;
Kuressaare kohtumaja – 3 kohtunikku;
Rapla kohtumaja – 2 kohtunikku;
Paide kohtumaja – 2 kohtunikku.

Tartu Maakohtus on 32 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Tartu kohtumaja – 18 kohtunikku;
Jõgeva kohtumaja – 4 kohtunikku;
Viljandi kohtumaja – 4 kohtunikku;
Valga kohtumaja –  3 kohtunikku;
Võru kohtumaja –  2 kohtunikku;
Põlva kohtumaja – 2 kohtunikku.

Andmed seisuga 13.11.2017.