Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
Valmis analüüs õiguslikult perspektiivitute hagide kohta
Muuhulgas käsitletakse analüüsis järgmisi küsimusi:
- milliseid nõudeid loetakse kohtupraktikas õiguslikult perspektiivituteks;
- kas ja mil määral eristab kohtupraktika erinevaid perspektiivituse koosseise;
- milline on kohtu selgitamiskohustus, kui hagi on ebaselge ja millisel juhul aktsepteerib kohtupraktika ebaselge hagi menetlusse võtmisest keeldumist.
Analüüsist ilmnes, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab hagi sisule hinnangu andmist. Samuti on kohtul seejuures kõrgendatud põhjendamis- ning kaalumiskohustus, sest õigusliku perspektiivituse instituut riivab põhiseaduslikku kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohtute praktikas on selgelt välja kujunenud seisukoht, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja õigusliku probleemi täiendavat analüüsimist.
Õigusliku perspektiivituse motiivil hagi menetlusse võtmisest keeldumise eelduseks on analüüsi kohaselt olukord, kus hageja esile toodud faktilised asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad. Samuti peab kohus olema süvenenult analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja