Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus: poollooduslikke kooslusi hooldavaid põllumehi ei tohi toetuse saamise lisatingimustega üle koormata
PDFRiigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et poollooduslikke kooslusi hooldavad põllumehed tegutsevad osaliselt avalikes huvides, mistõttu ei tohi neid toetuse taotlemisel lisatingimustega üle koormata. Kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas esitas ettevõtja Tõnu Kaptein Keskkonnaametile kooskõlastamiseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse talle kuuluva 124,57 ha suuruse karjamaa hooldamiseks Käina lahe – Kassari maastikukaitsealal. Keskkonnaamet seadis taotlejale lisatingimused, mille järgi tuleb toetuse saamiseks eemaldada 12,79 ha suuruselt alalt puittaimestik. Lage ala sobib ameti sõnul mitmele seal registreeritud kaitsealusele linnuliigile.
Riigikohtu halduskolleegium rahuldas Tõnu Kapteini kaebuse ja tühistas Keskkonnaameti otsuse.
Kolleegium selgitas, et puittaimestiku eemaldamine on oluline kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamiseks, mille kasuks räägib kaalukas avalik huvi. Samas peab Keskkonnaamet poollooduslike koosluste toetuse taotlejale lisakohustusi pannes arvestama sellega, et toetuse eesmärk on innustada põllumehi teenima ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid. Toetuse abil suurendatakse avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumeeste võimet konkureerida tavapäraseid võtteid kasutavate tootjatega.
Kuivõrd toetus katab loomi poollooduslikul kooslusel karjatava põllumehe lisakulud ja saamata jäänud tulu üksnes osaliselt, saab lisakohustuse panemine olla õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel ja piiratud ulatuses. Sealjuures peavad kulud olema mõõdukad. Arvestades, et lisakohustuste täitmiseks oli vaidlusalusel juhul ette nähtud vaid ligi kuue ja poole protsendi suurune osa toetusest, ning et hooldustööde tõttu võib kulu tekkida ka mujal taotlusega hõlmatud alal, ei olnud kaebajale seatud lisakohustused proportsionaalsed.
Ka ei olnud praeguses asjas Riigikohtu hinnangul asjakohane Keskkonnaameti seisukoht, et kaebaja võib loobuda koosluse hooldamisest, kui see on tema jaoks liiga koormav. Kui põllumajandustootja loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki suurendada keskkonnasõbralikult hooldatavate koosluste osa.
Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kivi
riigikohus [dot] ee
