Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
Kohtute haldamise nõukoda seadis prioriteedid riigieelarve läbirääkimisteks
Kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungil arutati reedel, 13. mail justiitsminister Maris Lauriga riigieelarve prioriteete aastail 2023–2026.
Vastu võetud resolutsiooni kohaselt peab KHN oluliseks kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks luua juurde neli ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku tugipersonali värbamiseks. Teise prioriteedina toob KHN välja kohtuametnike palgatõusu vajalikkuse, mis võimaldaks maksta neile turuga võrreldavat palka.
Kolmandaks on kriitiline lahendada kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kättesaadavuse probleem – selleks on vajalik, et riigis töötaks rohkem kohtupsühhiaatreid ning samuti tuleb tõsta kümme aastat muutmata püsinud ekspertiisitasud tasemele, mis võimaldaks tagada ekspertiisimääruste tähtaegse täitmise.
Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja.