Juubelikonverentsi peateemaks oli inimõiguste kaitse üks peamisi tagatisi – õigus ausale kohtupidamisele. Paneelides arutleti selle üle, kuidas tagada kohtute sõltumatus ja erapooletus ajajärgul, mil demokraatlikud väärtused on ohtu sattunud. Päevakorral olid erinevad menetlusõiguse aspektid, kohtuotsuste põhjendamine, kohtupidamise avalikkus, ligipääs kohtumaterjalidele ja meedia mõju kohtute tegevusele.
Riigikohtu esimees Villu Kõve rääkis oma ettekandes ühtse kohtupraktika tagamisest Eesti näitel. Kõve sõnul aitab kohtulahendite sisu ühtlustamisele kaasa kolmeastmeline kohtusüsteem ja see, et meil on erinevalt paljudest teistest riikidest ainult üks kõrgeima astme kohus. Vastandlike nägemuste puhul on kohtuasja võimalik arutada kolleegiumi kogu koosseisus ja vajadusel ka Riigikohtu üldkogus, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.
„Samuti on võimalik lahendada vastuolusid erikogus ja moodustada kohtukooseise erinevate kolleegiumide liikmetest, kui küsimus puudutab mitut õigusvaldkonda. Praktika ühtlustamisele aitavad kaasa näiteks ka Riigikohtu lahendite ja seisukohtade hea kättesaadavuse tagamine ning järjepidev kohtunike koolituste ja ümarlaudade korraldamine,“ selgitas Kõve.
Läti Ülemkohus korraldas juubelikonverentsi koostöös Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Läti kohtunike ja võimukandjate kõrval esinesid üritusel praegused ja endised Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikud ning Eesti, Leedu, Soome ja Rootsi kõrgeimate kohtute esindajad.
Ülemisel pildid on Riigikohtu esimees Villu Kõve, riigikohtunik Kai Kullerkupp ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Peeter Roosma. Fotod: Läti Ülemkohus.
Teate sisestas:
Arno Põder
pressiesindaja
arno [dot] poder
riigikohus [dot] ee