Riigikohus: ametnikke ei tohi poliitilistel põhjustel välja vahetada

2019. aasta kevadel vabastas tollane Jõhvi vallavanem Martin Repinski teenistusest vallasekretäri, sotsiaalteenistuse juhi ja finantsjuhi asetäitja. Nimelt soovis Jõhvi uus võimuliit teha valla juhtimises muudatusi, mis hõlmasid ka nende ametnike lahkumist. Kokkuleppel vallavanemaga kirjutasid ametnikud lahkumisavalduse ja said hüvitiseks poole aasta palga.
 

Maa- ja ringkonnakohus mõistsid Repinski õigeks. Nad leidsid, et lahkumishüvitiste maksmine oli kompromiss, mis rahuldas nii ametnikke kui ka vallajuhte, kes said võimaluse otsustada oma meeskonna üle ning see ei tekitanud vallale kahju.
 

Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud ning tühistas varasemad otsused ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgem kohus selgitas, et ametnikule tohib maksta vaid seaduses sätestatud tasu või hüvitist, kuid omal soovil teenistusest lahkumisel pole hüvitist ette nähtud.
 

Kokkulepet seadusliku aluseta hüvitise maksmiseks ei õigusta ka juhtkonna soov vahetada ametnikud välja, lähtudes enda eelistustest. Riigikohus märkis, et niisugune soov on üldjuhul seadusevastane, sest ametnikud peavad täitma oma ülesandeid erapooletult ja neid ei saa vallandada poliitilistel põhjustel või eriarvamuste tõttu. Avalikku raha ei tohi kulutada selleks, et ametnik, keda seadus ei luba teenistusest vabastada, lahkuks omal soovil.
 

Riigikohtu hinnangul ei välista Repinski vastutust seegi, et ta ise pidas hüvitise maksmist lubatavaks. Vallavanema ameti vastu võtnud inimene peab teadma, et ametnikele ei tohi määrata rahasummasid oma äranägemisel.
 

Riigikogu liikme hüvitiste osas mõisteti Repinski õigeks
 

Repinskit süüdistati ka selles, et ta taotles aastail 2021–2022 Riigikogu liikmena hüvitist Tallinnas korteri üürimiseks, kuigi tegelikult ta seal ei elanud ja üüri ei maksnud. Maakohus mõistis Repinski selles juhtumis õigeks, aga ringkonnakohus tunnistas ta süüdi – leides, et süüdistatava ja tunnistajate ütlused korteri üürimise kohta polnud usaldusväärsed.
 

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas Repinski õigeksmõistmise, sest kohtuasja lahendamisel tehti oluline viga. Nimelt ei kuulatud süüdistatavat ja tunnistajaid ringkonnakohtus uuesti üle, kuna prokuratuur seda ei taotlenud. Uus ülekuulamine oli aga nõutav, sest just nende inimeste ütlustele antud hinnangu muutmine oli Repinski süüditunnistamise peamine põhjus. Riigikohtul polnud ka alust saata kriminaalasja selles süüdistuses ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
 

Samuti mõistsid kõik kohtuastmed Repinski õigeks Riigikogu kütusekaardi kasutamises isiklikes huvides. Õigeksmõistmise tingisid nii puudused süüdistuse tekstis kui ka see, et tõendid ei kinnitanud kütusekaardi kuritarvitamist vähemalt 200 euro ulatuses, mis oleks kuriteona karistatav.