2024. aastal jõudis kohtusse üle 20 000 maksekäsu kiirmenetluse asja, mis olid seotud tarbijakrediidi lepingutega. Nende laenude maht, mille tasumisega jäävad inimesed hätta, ulatub igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Varem lahendati suur osa tarbijakrediidi nõudeid kohtutes maksekäsu kiirmenetluses, kuid eelmisel aastal piirati seda võimalust oluliselt. Nimelt leidsid nõuetega tegelenud kohtunikud, et osad laenuandjad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kippusid kohtus kiirmenetluse võimalust kuritarvitama. Laenudele lisati lubamatuid kõrvalkulusid ja laene anti ka inimestele, kes neid ilmselgelt tasuda ei suutnud. Samuti on probleeme inkassofirmade esitatud nõuete kvaliteediga.
Seetõttu vaadatakse tarbijakrediidi nõudeid praegu kohtutes läbi n-ö tavalises hagimenetluses, mis on aja- ja ressursimahukas ning on kohtud üle koormanud. Kokkusaamisel rõhutasid Riigikohtu esindajad, et laenuandjad ja inkassofirmad peaksid oma praktikat parandama ning vaja oleks tõhustada ka järelevalvet, et vähendada kohtusse jõudvate nõuete hulka ja kiirendada nende lahendamist.
Finantsinspektsiooni esindajad tutvustasid oma järelevalvemeetmeid ning tõid välja, et tarbimislaenude andmisel tuleb leida tasakaal ühelt poolt inimeste maksevõime hindamiseks kogutava teabe hulga ja kontrolli põhjalikkuse ning teisalt teenuse kättesaadavuse ja mugavuse vahel.
Laenuandjad on väljendanud muret, et regulatsioon muutub järjest mahukamaks ja neil on selle tõlgendamisel raskusi. Samuti vähendavad keerukad nõuded laenuandjate konkurentsivõimet ja turule on ilmunud palju ebaseaduslikke laenupakkujaid, kes reegleid üldse ei järgi. Nende tegevuse kohta on Finantsinspektsioon esitanud ka politseile arvukalt kuriteoteateid.
Olukorda peaks parandama positiivne krediidiregister
Nii Riigikohtu kui ka Finantsinspektsioon esindajad olid nõus, et tarbijakrediidiga seotud probleeme leevendaks positiivne krediidiregister, mille loomist puudutav eelnõu on praegu Riigikogus arutusel. Register koondaks laenuotsuse tegemiseks vajalikud andmed ühte kohta ning aitaks laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtjate võimet raha tagasi maksta ja ennetada ülelaenamist. Register ei lahendaks aga olukordi, kus laenu antakse liiga kergekäeliselt hoolimata olemasolevast infost varasemate võlgade kohta.
Finantsinspektsioon tutvustas kohtumisel ka Euroopa Liidu uut tarbijakrediidi direktiivi, mis aitab muuta laenuvõtjate ja -andjate õigused ja kohustused selgemaks ning tõhustada tarbijate teavitamist.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kerstin Pilt ja Riigikohtu esimees Villu Kõve.
Teate sisestas:
Arno Põder
pressiesindaja
arno [dot] poder
riigikohus [dot] ee