Villu Kõve: kohtupidamist lämmatab liigne paberimajandus

Kohtusse jõudnud asjade arv eelmisel aastal suurenes ja nende lahendamiseks kulunud aeg pikenes. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti kohtuasjade lahendamise kiiruselt endiselt edukama kolmandiku hulgas, kuid vähemalt tsiviilasjades on meie positsioon aasta-aastalt halvenenud.

 

„Kohtute jõudluse jätkuval vähenemisel on lisaks asjade arvu kasvule ka muid objektiivseid põhjuseid. Ei saa eitada, et kohtuasjad on läinud teatud valdkondades mahukamaks ja keerulisemaks ning kõrgemad kohtud on muutunud lahendamise kvaliteedi suhtes nõudlikumaks. Kohtunikukohad on olnud pikaajaliselt täitmata ning raske on leida kvalifitseeritud tugipersonali,“ nentis Villu Kõve.

 

Tsiviilasju laekus kohtusse mullu 37 538 ehk 7 protsenti rohkem kui aasta varem. Nende menetlusajad kasvasid juba kuuendat aastat järjest ja on praegu üle kahe korra pikemad kui 2015. aastal. Haldusasjade arv suureneb mitmendat aastat järjest ja mullu jõudis neid kohtusse 3444, mida on võrreldes 2019. aastaga 36 protsenti enam. 

 

Pärast pikaajalist langust pöördus väikesele tõusule ka kriminaal- ja väärteoasjade arv, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga saabus neid kohtusse siiski üle kahe korra vähem – kokku 8473. Positiivne on seegi, et üldmenetluses vähenes kriminaalasjade lahendamiseks kulunud aeg aastaga keskmiselt 297 päevalt 263-le.

 

Riigikohtu esimehe sõnul on kohtusüsteemile ja kohtunike motivatsioonile mõjunud negatiivselt nii ebaselgus tuleviku osas, eelarve kärpimine kui ka palkade kasvu jätkuv pidurdamine, mis on vastuolus varasemate lubadustega. 

 

„Meie murede lätted on minu arvates aga sügavamal. Meie tegemisi nii kohtus kui ka ühiskonnas laiemalt varjutab usalduse nappimine, liigne bürokratiseerumine ja olemasolevasse klammerdumine, mis väljendub soovimatuses võtta vastutust ja riskijulguse kaotamises,“ nentis Kõve.

 

 

Riigikohtu esimees rõhutas, et kohtutel ei maksa jääda lootma riigi täiendavale rahalisele panusele, vaid otsida ise viise oma töö tõhusamaks korraldamiseks. Iirimaa ja Norra eeskujul võiks näiteks oluliselt suurendada lepituse kasutamist tsiviilvaidluste klaarimisel. Samamoodi saaks vähendada kasutute menetlusdokumentide tootmist kohtuasjades ning lahendada väiksemaid asju kiiresti suulises menetluses, mitte koostada kirjalikke protokolle ega pikki kohtuotsuseid.

 

Kohtumenetluse tõhustamise võti ei ole Kõve hinnangul seaduste muutmises, ehkki ka sellega saab kaasa aidata, vaid ennekõike mentaliteedi muutmises: „Seadus reeglina ei takista asju paremini ja kiiremini lahendamast, kui seda tahta.“ 

 

Riigikohtu esimees puudutas oma ettekandes ka praegu Riigikogus arutusel olevat kohtureformi, olles veendunud, et vähemasti osa kohtute probleemidest on tekkinud ka minevikku kinni jäänud ebatõhusast töökorraldusest ja juhtimisest. Kõve hinnangul oleks olukorra parandamiseks muu hulgas vaja suuremat kohtunike spetsialiseerumist ja üleriigilist asjade jagamist. Kohtute erimehed peaks aga saama endale tõhusamad hoovad kohtute juhtimiseks ja töö korraldamiseks. 

 

„Esmajoones ei tohiks kohus muutuda inimesele, kellel on päriselt mure, raskemini kättesaadavaks. Aus ja tõhus kohtumenetlus on ka osa atraktiivsest majanduskeskkonnast. Kulukas ja aeganõudev kohtumenetlus seda paraku ei toeta,“ ütles Riigikohtu esimees.

 

Riigikohtu esimehe aastaettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust täismahus