Kohus trahvis kaebajaid tehisaru hooletu kasutamise eest

Kaebajad pöördusid halduskohtusse raieloa vaidlustamiseks ja saatsid kohtule dokumendi, kus viidati lageraie mõjusid puudutavatele teadustöödele. Kohus avastas, et viidetes nimetatud Eesti teadlasi ei ole päriselt olemas ja kirjeldatud teadustöid polnud võimalik leida. 

 

Kohus nõudis kaebajatelt selgitust, kuidas see dokument on sündinud. Samuti andis kohus kaebajatele võimaluse esitada viidatud teadustööd kirjalike tõenditena ja hoiatas, et võib neid muidu kohtu eksitamise katse eest trahvida. Kaebajad vastasid, et tehisaru kasutamine pole keelatud ja nad ei tahtnud kohut eksitada.

 

Seejärel määras halduskohus ühele kaebuse esitajale trahvi 150 eurot ja veel üheksale kaebajale 50 eurot. Kohus nentis, et kaebajatel pole küll keelatud tehisaru kasutada, aga on üldteada, et tehisaru võib väljastada eksitavat või isegi valeinfot. Kaebajad vastutavad kohtule esitatud väidete õigsuse eest (HKMS § 28 lg 1 ja § 50 lg 2). 

 

Halduskohus rõhutas, et kui kaebaja viitab teadusallikatele, siis peab ta olema veendunud, et need on ka päriselt olemas ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis väidetakse. Vastasel korral on tegemist kohtule valeandmete esitamisega, mis on karistatav. Seadus võimaldab kohtul määrata menetlusosalisele kuni 3200 eurot trahvi, kuid arvestada tuleb ka tema varalist seisundit, rikkumise olemust ja muid asjaolusid (TsMS § 46 lg 1). 

 

Trahvimise peale esitatud määruskaebust arutanud Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ja selgitas, et trahvi eesmärk oli reageerida toimunud rikkumisele ning tulevasi rikkumisi ära hoida. Riigikohus ei võtnud sel nädalal asja menetlusse, mistõttu on trahv nüüd jõustunud.

 

Eesti kohtud on menetlusosalisi tehisaru hooletu kasutamise eest ka varem hoiatanud ja noominud, kuid pole teada teisi juhtumeid, kus kedagi oleks trahvitud.

 

 

„Kahetsusväärselt jätab praegu veel soovida nii tehisaru antava õigusnõu kvaliteet kui ka tehisaru usaldusväärsus teabeallikana,“ märkis Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee. „Tehisintellekti koostatud vastused näevad vähemalt esmapilgul piisavalt usutavad välja ja kui menetlusosalised ei ole küllalt allikakriitilised, võivad nad esitada kohtule vähemasti õiguslikult ebapädevaid seisukohti, aga hullemal juhul ka otseselt valeandmeid.“

 

Mõnel puhul on tehisaru kasutamine menetlusdokumentidest ilmne, teisel juhul nõuab selle tuvastamine rohkem vaeva, ent igatahes tekitab see kohtutele palju lisatööd, et aru saada, kas esitatud andmed on õiged või mitte. „Halduskohtumenetluses ei eeldata inimeselt tegelikult õigusteadmisi, vaid piisab sellest, kui inimene kirjeldab oma elulist probleemi ja soovitavat lahendust ning edasi on juba kohtul kohustus aidata tal vormistada enda õiguste tõhusaks kaitseks sobiv nõue,“ selgitas kohtunik. 

 

„Seetõttu oleks nii menetlusosaliste enda kui ka kohtu töökoormuse huvides parem, kui nad ei esitaks kohtule tehisaru koostatud segadust tekitavaid dokumente, vaid pöörduksid kohtusse otse ja oma sõnadega,“ nentis Kruusvee.

 

Lisateave: