Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus külastas Ukraina Ülemkohut

24. November 2023
PrintPDF

Riigikohtu delegatsioon koosseisus Riigikohtu esimees Villu Kõve, tsiviilkolleegiumi esimees Urmas Volens, halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja kriminaalkolleegiumi kohtunik Paavo Randma külastas 18.–22. novembril Ukraina Ülemkohut, samuti Kiievis asuvat apellatsioonikohut ning Borodianka ja Malyni rajoonikohtuid.

„Riigikohtu ja Ukraina Ülemkohtu koostöö sai alguse enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ning nüüd on Ukrainas aset leidvate traagiliste sündmuste valguses kohtutevaheline suhtlus veel sügavam ja tähendusrikkam,“ sõnas Ukraina Ülemkohtu president Stanislav Kravchenko. Ülemkohtu president tänas Riigikohut järjepideva toetuse eest nii õigussüsteemile kui ka osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides.


Ukraina Ülemkohtu majas tehtud ühispilt (taustal aknaava, mis on rünnakute ohus kaetud liivakottidega). Foto: Ukraina Ülemkohus

Kohtumisel arutleti, kuidas saaks õigusreformi läbiviimise aspektist aidata kaasa Ukraina Euroopa Liiduga liitumise protsessile, milliseid vastastikkuseid koolitus- ja stažeerimisprogramme võiks korraldada ning milliste väljakutsega seistakse silmitsi õigusemõistmise tagamisel sõjaolukorras. Ukraina kolleegid kinnitasid, et vaatamata kõikidele raskustele õigusemõistmine toimib, kohtusüsteem on vastu pidanud ning inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud. Kui sõja alguses langes kohtuasjade arv 46%, siis praeguseks on asjade arv jõudnud sõjaeelsele tasemele. Ukraina Ülemkohtu tsiviilasjade kassatsioonikohtu esimees Borys Hulko sõnul lahendab üks kohtunik keskmiselt 350 asja aastas, kui võtta aga arvesse kõik asjad, mille koosseisu on kohtunik määratud, teeb see 1150 asja ühe kohtuniku kohta aastas. Seega ülemkohtu töökoormus on suur, alama astme kohtutes veelgi suurem. Seoses sõjaga jõuavad ülemkohtu töölauale lisaks n-ö tavalistele asjadele ka toetuste, maade, sanktsioonide ja kollaborantidega seotud vaidlused.


Ukraina Ülemkohtu tsiviilasjade kassatsioonikohtu esimees Borys Hulko  näitamas kuuliauku kohtumaja aknas. Foto: Ukraina Ülemkohus

Visiidi raames külastati ka Kiievi oblastis asuvaid Borodianka ja Malyni rajoonikohtuid. Borodianka kohtumaja oli üks esimesi, mis sai sõja alguses kannatada ning on täielikult hävinenud. Kohus töötab edasi riigile kuuluval asenduspinnal.


Borodianka kohtumaja. Foto: Ukraina Ülemkohus


Borodianka kohtumaja algne silt asenduspinna sissepääsu juures. Foto: Riigikohus


Borodianka rajoonikohtu esimees (vasakul) näitamas asenduspinnal asuvat kohtusaali, mis on ühes toas kortertüüpi asenduspinnal. Ülejäänud toad on maast laeni täidetud toimikutega. Foto: Ukraina Ülemkohus


Borodianka kohtukoer, kes kohtumaja valvas. Foto: Riigikohus


Briti kunstnik Banksy seinamaaling Ukraina võimlejast, mis on tehtud ühe purustatud maja seinale. Foto: Riigikohus

Malyni kohtumaja sai märkimisväärseid kahjustusi 6. märtsi 2022. aasta pommitamisest tekkinud lööklainetest. Kohtuesimees Volodymyr Yarmolenko ja linnapea Oleksandr Sytailo tõid esile, et Malyni linn saab Eestilt finantsabi hävinenud infrastruktuuri, mh kahte linnaosa ühendava silla, taastamiseks, mistõttu soovib ta edastada oma tänusõnad Eesti inimestele selle abi eest. Kokkuvõtvalt ei tööta Ukrainas praegu 20% kohtutest ning 40% kohtumajadest on purustatud ja hulgaliselt kohtumaju on saanud kahjustada.


Eesti finantsabiga taastud kahe linnaosavaheline sild. Foto: Ukraina Ülemkohus

Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis, et taolise visiidi raames kogemuste vahetamine on hindamatu väärtusega. „Eesti kohtunikel on praegu võimalus õppida Ukraina kolleegidelt, kuidas tagada õigusemõistmine ja kohtusüsteemi toimimine ka sõja või muu kriisi ajal. Ehkki sõjakoledused pole sugugi lõppenud, esitasid Ukraina kohtunikud palve julgustada ka teisi kohtudelegatsioone taolisi visiite ette võtma – nii on toetusavaldused vahetumad ja mõjusamad“ ütles Kõve.  

Riigikohtu esimehe sõnul oli vähemasti külaskäigu ajal elu Kiievis normaalne ja suuremaid sõjakoledusi silma ei jäänud, samas ööl enne delegatsiooni saabumist tabas Kiievit droonirünnak. „Tunnustame Kiievis elavate inimeste vaprust ja mõistame nende väsimust ning stressi. Seejuures ei jäänud ühelgi kohtumisel muljet, nagu oleks keegi valmis alla andma. Vastupidi, ühine kinnitus oli, et võideldakse võiduni,“ rääkis Kõve.  

Riigikohtu kohtunike delegatsioon on esimene kõrgema kohtu ametlik delegatsioon, kes on Ukraina Ülemkohut sõja ajal külastanud. Riigikohus on tänulik Ukraina Ülemkohtule südamliku, siira ja lahke vastuvõtu eest. Samuti tänab Riigikohus Eesti suursaadik Annely Kolki, kes aitas keerulistes oludes toimunud kohtumise läbi viia ja pakkus Riigikohtu delegatsioonile tuge kogu visiidi vältel.


Riigikohtu esimees Villu Kõve Ukraina Ülemkohtu president Stanislav Kravchenkoga. Foto: Annely Kolk

 


Teate sisestas:
Sandra Sommer
pressiesindaja
5333 9846, 730 9042
sandra [dot] sommeratriigikohus [dot] ee