Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Olete oodatud reedel, 19. mail 2023 kell 11 isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) viiendale aastapäevale pühendatud konverentsile.
Justiitsminister kuulutas täna välja konkursi ühele Tartu Ringkonnakohtu ja kahele Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku kohale ning ühele Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku kohale.
Riigikohus täpsustas täna avaldatud määruses, kuidas saab korteriühistu paigaldada majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus.
Kohtute aastaraamatu läbiv teema on tänavu kohtunikuameti tulevik – keda oodatakse kohtunikuks ning milliseid tagatisi, hüvesid ja arenguvõimalusi peaks pakkuma, et täita suur hulk lähiaastail vabanevaid kohtunikukohti silmapaistavate juristidega ja kindlustada seeläbi kvaliteetne õigusemõistmine.
Enamik Riigikohtusse jõudnud valimiskaebusi puudutas ühel või teisel moel elektroonilise hääletamise seadusele või põhiseadusele vastavust.
Riigikohus selgitas enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi käsitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnaste vanade hoonete tavapärasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud nõuetest.
Riigikohus jättis täna rahuldamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) ja Oleg Ivanovi valimiskaebused, kuid juhtis tähelepanu sellele, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna.
Riigikohus nõustus haldus- ja ringkonnakohtuga, et Tallinna linn ja sihtasutus Tallinna Haigla Arendus ei saanud vaidlustada Vabariigi Valitsuse otsust, millega uue Tallinna haigla ehitus jäeti välja EL-i toetusraha jaotamise kavast.
Riigikohus otsib ajutiselt eemalviibiva teenistuja asemele kommunikatsioonispetsialisti. Kandideerimistähtaeg on 23. aprill.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas täna avaldatud otsuses, et pangal on õigus tarbijast kliendiga sõlmitud põhimakseteenuse leping üles öelda ainult erakorraliselt ehk olukorras, kus selleks on mõjuv põhjus.
