Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Eesti kohtunikud kogunevad arutama kohtukorralduse suundade üle

7. veebruar 2012
PrintPDF
10. veebruaril toimub Narvas Geneva keskuses kohtuaasta keskne sündmus – kohtunike täiskogu. Kõigi Eesti kohtunike, Riigikogu ja justiitsministeeriumi esindajate osavõtul arutatakse, kuidas on Eesti kohtuvõim arenenud viie aasta jooksul alates kohtusüsteemi arengu põhimõtete vastuvõtmisest 2007. aastal.

Seekordsel täiskogul arutatakse otsekoheselt kohtukorralduse teemadel. Lähtudes arengu põhimõtetes sõnastatud eesmärgist –  kindlustamaks ja arendamaks võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning kohtute sõltumatust, peaks kohtusüsteem olema terviklik, enesekorraldusel põhinev põhiseaduslik institutsioon – koostas kohtunikkond 2009. aastal kohtute seaduse eelnõu projekti. Riigikogu võttis eelnõu küll menetlusse, kuid esimeselt lugemiselt see enne menetlusest välja langemist kaugemale ei jõudnud.

„Täna ei ole riikliku otsustuse küsimuseks mitte üksnes kohtute seaduse eelnõu, vaid põhiseaduslik printsiip, kas kohtuvõimul on enesekorraldusõigus või seda ei ole,“  tunnistas Riigikohtu esimees Märt Rask ja lisas, et ehkki alates 2007. aastast, mil kohtunikud leppisid kokku kohtuvõimu arengusuundadest, on maha käidud pika tee, seistakse millegipärast ikka veel stardipaku taga.

Seetõttu küsitaksegi reedel toimuval kohtunike täiskogul, mis on viimase viie aasta jooksul muutunud ning kuhu on teel Eesti kohtukorraldus. Avaettekandega esineb Riigikohtu esimees Märt Rask. Oma nägemuse esitab tema järel justiitsminister Kristen Michal. Oma positsioonilt kõnelevad veel kohtunikud, advokatuur, prokuratuur ning seadusandja.


Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja