Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Eesti kohtute aastaraamat 2019 uurib õigusemõistmise suhet infotehnoloogiaga

28. aprill 2020
PrintPDF

Esimest korda elektroonilises vormis ilmunud kohtute aastaraamat uurib muu hulgas, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud, millised on sellega seoses kohtunike mured ja rõõmud ning milline võiks olla tuleviku õigusemõistmine üha digitaalsemas maailmas. 

“Kohtulahendid valmivad digitaalses vormis, kohtunikud lahendavad vaidlusi, kus otsuse on teinud algoritm või kus kuritegu on toime pandud internetiavarustes, ja ka kohtuistungid – nagu me nüüd näeme – võivad toimuda digitaalses keskkonnas,” nimetab aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige, riigikohtunik Nele Parrest näiteid, kuidas puutuvad kohtunikud igapäevatöös kokku infotehnoloogiaga. “Et mõista, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud ning mida ka üha jätkuv ühiskonna digitaliseerumine võiks kohtupidamise praktika jaoks tähendada, seadsime sel aastal keskmesse just kohtute suhte infotehnoloogiaga.”

Aastaraamatu peateema  esimeses artiklis jagab Harju Maakohtu kohtunik Ants Mailend digitoimiku kasutamise kogemust isiklikust vaatepunktist. Olukorras, kus paberkohtutoimikud asenduvad digitoimikuga, teeb Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann ülevaate teaduslikest uuringutest nähtunud vastusest küsimusele, millised on erinevused paberil ja digitaalselt esitatud info tajumises. Net Groupi digitaalse kohtupidamise lahenduste meeskond esitab tehisintellekti võimalusi käsitlevas artiklis aga põhimõttelise küsimuse, kas tehisintellekt võiks olla kohtuniku asendaja või toetaja.

Sellest, milline mõju on halduskohtute tööle üha digitaalsemaks muutuval ametnike tegevusel ja masinõppe kasutamisel haldusotsuste tegemisel, kirjutavad Riigikohtu halduskolleegiumi esimees ja Tartu Ülikooli haldusõiguse dotsent Ivo Pilving ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Monika Mikiver. Viimaks vaatleb Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver kohtumenetluse digiteerimist ja ootusi kohtumenetlusele nii praegu kui ka tulevikus, asetades end menetlusosalise vaatepunkti.

Aastaraamat heidab ka pilgu kohtumenetluse infotehnoloogilistele arengutele Lätis, Leedus ja Rumeenias. Lisaks peateemat käsitlevatele artiklitele annab raamat ülevaate 2019. aasta kohtupraktikast, käsitledes Riigikohtu möödunud aasta huvipakkuvaid lahendeid ning kõikide kohtuastmete menetlusstatistikat. Ka teeb raamat kokkuvõtte Eesti Kohtunike Ühingu ja Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu eelmise aasta tegemistest. 

Kohtute aastaraamatut annab välja Riigikohus. Tänavune aastaraamat on järjekorras kaheteistkümnes ja ilmub sellest aastast alates vaid elektroonilises vormis. Raamat ilmub eesti- ja ingliskeelsena (ingliskeelne tõlge ilmub maikuus). 

Kohtute aastaraamatut saab lugeda siit: https://aastaraamat.riigikohus.ee/

Lisainfot raamatu kohta saab anda aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige Nele Parrest

 

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kiviatriigikohus [dot] ee