Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Ilmus analüüs maksekäsu kiirmenetluse kohtupraktika probleemidest
PDFAnalüüs kaardistas mitmeid praktikas levinud erinevusi maksekäsu kiirmenetluse asjade lahendamisel. Näiteks ilmnes, et kohtupraktikas on ebaselge, millises ulatuses on vastuväitele tuginedes võimalik hiljem vaidlustada maksekäsk ka juhul, kui makseettepanekule ei esitatud õigel ajal vastuväidet. Või milliste menetlust lõpetavate määruste peale siis ikkagi saab kaevata ja milliste peale mitte.
Maksekäsu kiirmenetlus seati sisse 1. jaanuaril 2006, et lihtsustada võrreldes tavalise hagimenetlusega võlgade välja mõistmist rahalistes nõuetes. Maksekäsu kiirmenetluse korras võla välja nõudmine toimub kirjalikult: võlausaldaja esitab kohtule elektroonilise avalduse ning tasub riigilõivu, kohus teeb võlgnikule makseettepaneku võla tasumiseks ning kui võlgnik näidatud tähtaja jooksul võlga ei tasu ega vastuväidet võlale ei esita, teeb kohus maksekäsu võla sissenõudmise kohta. Kui võlgnik esitab vastuväite, lahendatakse vaidlust edasi hagimenetluses. Kui võlgnik maksekäsku ei täida, võib pöörduda kohtutäituri poole.
Käesoleva aasta esimesel poolaastal esitati Haapsalus asuvasse maksekäskusid lahendavasse keskusse 17 752 kiirmenetluse avaldust, st ligi 60% kõikidest saabunud tsiviilasjadest*.
Analüüsiga „Maksekäsu kiirmenetluse kohtupraktika probleeme“ saab tutvuda siin.
Tutvu ka Riigikohtu eelmise kohtupraktika analüüsiga „Distsiplinaarvaidlused avalikus teenistuses“.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
