Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
KHN: kohtupidamine peab jätkuma, ent riskide vähendamiseks on vaja lisaabinõusid
PDFKohtute haldamise nõukoda (KHN) kinnitas eelmisel nädalal toimunud kirjalikul istungil seisukohta, et õigusemõistmine peab korrakohaselt toimima ka pandeemia jätkudes, kuid selleks, et kohtuasjade arutamine oleks piisavalt ohutu, tuleb viiruse levikut ennetavaid meetmeid pidevalt üle vaadata.
Koroonaviiruse tingimustes kasutavad kohtud väga palju kirjalikke menetlusi, samuti on saanud igapäevaseks elektrooniliste istungite korraldamine. Samas on avalikkuses paaril viimasel nädalal tõstatatud teema, kas kohtupidamine eeskätt paljude menetlusosalistega kriminaalmenetluse istungitel on piisavalt turvaline või peaks sellised istungid edasi lükkama?
KHN leidis, et kohtupidamine peab jätkuma, kuid riskide maandamiseks tuleb edasi töötada vähemasti nelja ennetava meetmega.
„Esiteks, korraldada paljude menetlusosalistega istungeid vajadusel ka väljaspool kohtumaja või pikemas perspektiivis ehitada kohtumajades ruumid ümber nii, et neis oleks võimalik mahukaid istungeid paindlikumalt läbi viia; teiseks, toetada kohtute digivõimekuse edasist arendamist, muuhulgas tagada istungisaalidesse piisavas koguses virtuaalistungite läbiviimiseks vajalikke videoseadmeid; kolmandaks, täpsustada kriminaalmenetluse seadustikus regulatsiooni virtuaal- ja hübriidistungite korraldamiseks ning neljandaks, võimalikult kiiresti vaktsineerida vähemasti mahukate kriminaalasjade üldmenetluste professionaalsed menetlusosalised,“ loetles meetmeid KHN-i tööd juhtiv Riigikohtu esimees Villu Kõve.
Täispikka KHN-i seisukohta on võimalik lugeda siit.
