Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Kohtute aastaraamat räägib kohtunike põlvkonnavahetuse väljakutsetest ja võimalustest

12. aprill 2023
PrintPDF

Kohtute aastaraamatu läbiv teema on tänavu kohtunikuameti tulevik – keda oodatakse kohtunikuks ning milliseid tagatisi, hüvesid ja arenguvõimalusi peaks pakkuma, et täita suur hulk lähiaastail vabanevaid kohtunikukohti silmapaistavate juristidega ja kindlustada seeläbi kvaliteetne õigusemõistmine.

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütleb äsja ilmunud aastaraamatu eessõnas, et nii nagu terve Eesti ühiskond, liikus ka kohtusüsteem eelmisel aastal ühest kriisist teise ehk tervishoiukriis asendus julgeolekukriisiga. „Enim mõjutas Venemaa kallaletung Ukrainale tsiviilasju lahendavaid kohtuid. Maakohtutesse laekus aasta jooksul 365 perekonnaasja, millest valdava enamuse moodustasid alaealistele eestkoste määramised,“ nendib Kõve.

„Hea meel on selle üle, et kohtud on kriiside haldamisega väga hästi hakkama saanud ja kiirelt muutunud oludes kohanenud,“ rõõmustab Riigikohtu esimees.

Vaadates aga kohtusüsteemi seestpoolt, ei saa Kõve sõnul märkimata jätta, et käimas on ulatuslik kohtunike põlvkonnavahetus. See on toonud kaasa üha süveneva mure järelkasvu leidmise pärast. „Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega,“ tunnistab Kõve.

Aastaraamatus analüüsivad Tallinna Halduskohtu kohtunikud Ruth Prigoda ja Janek Laidvee kriitiliselt kohtunike vanadus- ja töövõimetuspensioni kaotamise tagajärgi. Nende hinnangul on kümme aastat tagasi läbi viidud sotsiaalsete tagatiste kärped vähendanud oluliselt kohtunikuameti atraktiivsust. Piisavad sotsiaalsed tagatised, sealhulgas ametipension, on vajalikud kohtunike sõltumatuse kindlustamiseks ja korruptsiooniohu vältimiseks. Kohtunikele kehtestatud karmid tegevuspiirangud takistavad neil samal ajal pea igasuguse lisasissetuleku teenimist, mis võimaldaks tagada väärika pensionipõlve.

Prigoda rõhutab, et suur töökoormus ja pingeline töö paneb ka kohtunike tervise löögi alla. Seda näitab muu hulgas hiljutine küsitlus, kus üle poole vastanutest ütles, et töötavad väljaspool tööaega ja neil pole piisavalt vaba aega pere jaoks. Töövõimetuspensioni kaotamise tõttu ei saa välistada, et kohtunikena töötab tõsiste terviseprobleemidega inimesi, kes ei julge ametist lahkuda, sest kardavad vaesusse sattuda. „See toob kaasa nende tervise edasise halvenemise, kolleegide töökoormuse tõusu ning kohtu töötulemuste kvaliteedi languse,“ kirjutab Prigoda.     

Maakohtute esimehed Astrid Asi, Liivi Loide, Liina Naaber-Kivisoo ja Toomas Talviste arutlevad oma artiklis selle üle, kuidas kaasajastada kohtusüsteemi juhtimist ning muuta kohtud atraktiivsemaks tööandjaks, kindlustades samal ajal ka nende sõltumatuse. Leedu Mykolas Romerise ülikooli professor Salvija Mulevičienė annab aga ülevaate uuringust, mis käsitles kohtunike valimist, hindamist ja edutamist Euroopa Liidu riikides.

Endine kohtute andmekaitsespetsialist Henri Oliver Palm kirjutab aastaraamatus oma kogemustest selles ametis ning Kristi Kirsberg enda tööst kohtute kommunikatsioonijuhina. Kai-Karmen Koger tutvustab esimese ja teise astme kohtute ühise infotelefoni käivitamist ning kohtunike koolitusnõukogu esimees Margit Jõgeva ja Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Liina Reisberg arutlevad, milline on hea koolitus.  

Samuti leiab aastaraamatust kokkuvõtted kohtute tööd puudutavast statistikast ning ülevaated kohtute haldamise nõukoja, eetikanõukogu, distsiplinaarkomisjoni, kohtunikueksamikomisjoni, Eesti Kohtunike Ühingu ja Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu tegevusest.

Kohtute aastaraamat ilmub elektrooniliselt ja seda saab täismahus lugeda siin.