Moldova Konstitutsioonikohus veetis tiheda õppenädala Eesti riigiasutustes

Moldova Konstitutsioonikohtu president Domnica Manole tänas Eesti kolleege sooja vastuvõtu ja sisukate seminaride eest ning avaldas lootust, et kahepoolne koostöö jätkub ka tulevikus. „Põhjalik ülevaade Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisest aitas meil paremini mõista eelotsuste süsteemi ning riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguse tõhusa rakendamise võimalusi,“ rääkis Manole. „Samuti avaldas meile muljet Eesti ekspertide professionaalsus ja pühendumus Euroopa Liidu õiguse põhimõtete tõhusal tagamisel,“ lisas Moldova Konstitutsioonikohtu president õppeviisiti kokku võttes.

Esmaspäeval käsitleti Riigikohtus Euroopa Liidu õiguse ja Eesti seaduste koostoime küsimusi. Arutelul keskenduti eelotsuse küsimisele põhiseaduslikkuse järelevalve ja haldusasjades. Vt lähemalt siin.  

Teisipäeval võõrustas külalisi Õiguskantsleri Kantselei, kus sealne välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik tegi ülevaate õiguskantsleri ameti mõttest ja peamistest ülesannetest. Moldova delegatsioonile pakkus eriliselt huvi võrdõiguslikkuse teema – mis roll on õiguskantsleril, mille poolest ta erineb võrdõiguslikkuse volinikust ning kui palju ühiskonnas antud teema üle üldse arutletakse. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve rolli täitmisel huvitas Moldova kohtunikke õiguskantsleri usaldusväärsus, tema ettepanekute autoriteetsus ühiskonna ning adressaatide silmis. Külalistele kinnitati, et vaatamata sanktsioonivõimaluste puudumisele võetakse õiguskantsleri soovitusi õigusaktide muutmiseks väga tõsiselt ja tema ettepanekud viiakse õigusaktidesse sisse.   

Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent Kalmo rääkis seejuures riigipea tööst ning presidendi institutsiooni kujunemisest läbi aegade. Enim diskussiooni tekitas Vabariigi Presidendi nn vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata ja see Riigikogule uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata.  

Seminar Õiguskantsleri Kantseleis. Foto: Riigikohus 

Kolmapäevasel kohtumisel parlamendisaadikutega meenutati, et liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga eelnes kümne aasta pikkune ettevalmistusperiood, mille jooksul kogu Eesti õigus tuli liiduõigusega kooskõlla viia ning rõhutati, et töö õigusloomes on pidev ja jätkuv. Samas lükkasid parlamendisaadikud ümber levinud eksiarvamuse, justkui oleks suurem osa Riigikogus menetluses olevatest eelnõudest seotud Euroopa Liidu õigusega. 

Grupipilt Riigikogu Valges saalis. Foto: Riigikohus 

Harju Maakohtus kui Eesti suurimas kohtus anti külalistele ülevaade töökorraldusest, menetluskiirusest, menetlusliikide põhisest statistikast ning üldistest trendidest. Külalistele avaldas muljet kohtu kaasaegne töökeskkond ja laiemalt ka Eesti kohtute tõhusus.  

 
Harju Maakohtu esimees tutvustamas Urmas Viigi teost „Must päike“. Foto: Riigikohus 

Neljapäevasel kohtumisel Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Margit Lauriga võrreldi, millised digitaalsed lahendused on kohtuasjade menetlemisel kasutusel nii Eestis kui ka Moldovas. Arutleti lahendite, sh jõustumata lahendite avalikustamise ja isikuandmete varjamise teemal. Uuriti, kuidas toimub kohtuasjade jagamine, milliseid uusi digilahendusi on kavas järgnevatel aastatel kasutusele võtta ning kuidas maandatakse küberriske. Kavas on lisada digitoimikusse võimalus dokumentide tõlkimiseks ja kokkuvõtete koostamiseks. Digimenetluse riskidest tõsteti kõige tõenäolisema ohuna esile olukord, kui juurdepääs andmetele antakse ekslikult valele inimesele.  

Grupipilt Justiits- ja Digiministeeriumis. Foto: Riigikohus

Visiidi lõpetas käik e-Eesti esitluskeskusesse, kus anti ülevaade e-riigi loost kolme kümnendi jooksul. Kolleege rõõmustas äratundmine, et Moldova on Eestilt üle võtnud avalike teenuste digilahendusi, mida nad sarnaselt meiega kasutada saavad. 

 
Külastus e-Eesti esitluskeskusesse. Foto: Riigikohus 

Vaata ka videot esimesest päevast Riigikohtus ja videot visiidi piltidega. 

Lisateave: Karin Leichter-Tammisto, Riigikohtu esimehe nõunik, 730 9022, karin [dot] leichter-tammistoriigikohus [dot] ee