Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohtu esimees: kohtute menetlusajad lühenevad, kuid see ei tohi toimuda kvaliteedi arvel

07. Juuni 2012
PrintPDF
Riigikohtu esimees Märt Rask tõi täna Riigikogu ees peetud ettekandes välja, et menetlusajad kohtutes on hakanud tasapisi lühenema, ent rõhutas sealjuures, et analüüsimist vajab, kuidas kiirenev menetlus mõjutab kohtute töö kvaliteeti.

Riigikohtu esimees nõustus, et menetluste kiirendamine on vaieldamatult õige kuni seda tehakse viisil, mis ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti. „Justiitsministeerium, mille valitsemisalasse kuulub esimese ja teise astme kohtute haldamine, peab kohtusüsteemi põhiliseks saavutuseks aina lühemat menetlusaega,“ kõneles Rask ning tõi sellise kitsa lähenemisega kaasnevate probleemide illustreerimiseks muuhulgas näite kohtute rahastamisest.

Rask kritiseeris olukorda, kus justiitsministeerium, jättes aastaringselt täitmata kuni 20 kohtuniku ametikohta, kujundab rahalise reservi, mida kasutab tähtajaliste tulemuslepingute kaudu kohtute rahastamiseks suurenenud töökoormusega toimetulemiseks. Tänaseks on juba ca 3% I ja II astme kohtute personalikuludest seotud eelarveaastaks sõlmitud lepingutega. Nõnda töötabki kohtusüsteemis hulk ametnikke, kes on teenistusse nimetatud ajutiselt ja peavad eelarveaasta lõppedes töölt lahkuma.

„Selline ajutine hoogtöö ei taga kohtute töö stabiilsust ega kujunda professionaalset kohtu ametnikkonda,“ sõnas Rask. „Jättes kõrvale sellise rahastamisskeemi kõik need küsimused, mis puudutavad avaliku raha sihtotstarbelist, läbipaistvat kasutamist, tahaksin rõhutada, et kohtute selline n-ö lepingulisele rahastamisele on väga raske riigiõiguslikku põhjendust leida, sest kohtute töö on riigieelarve väliselt seatud otsesesse sõltuvusse täitevvõimu suvaotsustustest,“ osundas Rask.

„Tegemist on omapärase olukorraga. Ühelt poolt jätab justiitsminister kohtunike kohad täitmata, tekitades sellega kohtutes ülekoormuse ja teiselt poolt tõttab minister ajutiste rahastamismeetmetega tekkinud olukorda likvideerima,“ kirjeldas Riigikohtu esimees.

Riigikohtu esimees tegi Riigikogus ettepaneku, et justiitsministeerium lõpetaks personalikulude arvelt toimuva kohtute tulemusrahastamise ning looks tugevamad eeldused püsiva kohtuametnikkonna tekkeks. Sealjuures ei välistanud Riigikohtu esimees tulemusrahastamise kasutamist muudes kohtuhalduse valdkondades.

Riigikohtu esimehe ettekande tekst

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja